Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde ei välista võimalust, et saadikute palkade külmutamise seadus võib jõuda riigikohtusse, sest juristid on selles küsimuses eri meelt.
Saadikute palga külmutamine võib jõuda riigikohtusse
25. september 2008, 16:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu põhiseaduskomisjon arutas täna nii saadikute kui ka kõrgemate riigiametnike palkade külmutamise eelnõusid. Kui presidendi, õiguskantsleri ja teiste kõrgemate riigiametnike palkade külmutamisega ei ole probleeme, siis saadikute palkade osas on juristid eri meelt.
«Ka juristide seas on kahesed seisukohad, eriti mis puudutab seda riigikogu liikmete võimlust, kas nad võivad oma palgaga midagi peale hakata või mitte,» ütles põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde Postimees.ee'le. Tema sõnul on mõlemad eriarvamused ka argumenteeritud.
«Lõppkokkuvõttes mööndi /.../, et kui see küsimus võiks jõuda riigikohtusse, siis riigikohtul on olemas nii argumendid, mis lubaksid seda eelnõu vastu võtta, kui ka need, mis ütleksid, et see on põhiseaduse vastane,» lisas ta.
Tänasel komisjoni istungil osalenud riigikohtu esimees Märt Rask hoidus Linde sõnul oma arvamuse avaldamisest, kuna ka tema kuulub kohtukolleegiumisse.
Avalikkuse survel seadusega vastuollu ei minda
Saadiku sõnul oleks riigikogulaste palga külmutamine praeguse majandussurutise juures heaks eeskujuks, samal ei tohi aga minna teadlikult põhiseadusega vastuollu.
«Komisjon ei peaks kandma põhiseaduskomisjoni nime, kui me avaliku arvamuse survel hakkaksime teadlikult põhisedust rikkuma,» lisas Linde.
Põhiseaduskomisjon otsustas saata eelnõud riigikogu suurde saali, kus nende arutelu toimub 7. oktoobril. Komisjon teeb ettepaneku nende esimene lugemine lõpetada.
Eelnõu 296SE reguleerib Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmist 2009. aasta jaanuarist kuni 2010. aasta 28. veebruarini.
Eesti keskmise palgaga on seotud riigikogu liikme, presidendi, peaministri, ministri, kaitseväe juhataja, riigikontrolöri, õiguskantsleri, kõigi kohtuastmete kohtunike ning soolise võrdõiguslikkuse voliniku ametipalk.
Kaudselt on keskmise palgaga seotud ka teisi ametikohti, näiteks riigisekretäri ning abiministri palk on seotud ministri palgaga.
Eelnõu 342SE reguleerib vaid riigikogu liikmele palga maksmist 2009. aasta jaanuarist kuni 2010. aasta 28. veebruarini.
Eelnõu algatamise ajendiks oli soov eraldada riigikogu liikmete palga temaatika eraldi eelnõusse, et suunata tekkinud põhiseaduslik dispuut põhiseaduse § 75 tõlgenduse üle ühe konkreetse eelnõu piiridesse.
Riigikogu avakõnes viitas president Toomas Hendrik Ilves, et lükkab saadikute palga külmutamise eelnõu tagasi ning manitses saadikuid mitte lükkama ebameeldiavaid otsuseid teiste õlule.