Rektorite ja erakondade eilsel kõrgharidusteemalisel debatil selgus, et peaaegu kõik parteid toetaksid üleminekut täielikult tasuta eestikeelsele õppele ülikoolides, kui vaid leitaks selleks sobiv rahastamismudel.
Parteid tasuta kõrgharidusest: hea idee, aga keeruline rahastada
Debatil Isamaa ja Res Publica Liitu esindanud haridusminister Tõnis Lukase sõnul on tasuta eestikeelse kõrgharidusruumi laiendamine oluline, et motiveerida õpilasi kodumaale õppima jääma. «Me peame oma kõige andekemate õpilaste nimel suutma konkureerida välismaiste kõrgkoolidega,» märkis minister.
Lukase sõnul tuleks tasuliste eestikeelsete õppekohtade kaotamisel avalik-õiguslike ülikoolide lisafinantseerimiseks leida hinnangulisel umbes 450 miljonit krooni aastas.
Kunagise haridusministri Mailis Repsi kinnitusel on Keskerakond juba aastaid soovinud tasuta õppekohtade arvu suurendamist, kuid täielikult tasuta õppele üleminekuks pole Eesti nende hinnangul veel valmis.
Samal seisukohal oli sotsiaaldemokraat Peeter Kreitzberg, kelle sõnul rõhub ka nende programm tasuta kõrgharidusele. SDE hinnangul tuleks riiklikku koolitustellimust tõsta 80 protsendini.
Ka roheliste erakonna esindaja Aleksei Lotman rõhutas tasuta eestikeelse kõrghariduse vajalikkust, kuid märkis samas, et tasuta lõunaid pole olemas. Ühe võimalusena, kuidas kõrgharidusse raha juurde saada, pakkus Lotman välja progresseeruva tulumaksu idee.
Kõige agaramalt oponeeris tasuta eestikeelse kõrghariduse vastu Reformierakond, kes käis omalt poolt välja idee kehtestada kõikidele tudengitele omavastutus ehk osaline õppemaks.
Reformierakonna esindaja, Mainori Kõrgkooli endise rektori Mati Lukase sõnul võiks tudengi omavastutus olla umbes 20 protsenti õppekoha maksumusest, ülejäänud maksaks riik.
See annaks tema sõnul ka vaesematele võimaluse kõrgharidust omandada. Vähekindlustatud õpilaste puhul maksaks riik nende omaosaluse esialgu kinni ning tudeng peaks selle kompenseerima pärast ülikooli lõpetamist.