Herkel: aastaseks saav Vabaerakond ei ole protestipartei

Herkeli sõnul võib Vabaerakond senise arenguga rahul olla, kuid tulevikku vaadates ei tohi unustada, et suurem töö seisab veel ees. «Me ei ole protestipartei, kuid me ei taha sulanduda ka olemasolevasse erakonnasüsteemi. Siit lähtuvad ka meie palju elevust tekitanud maailmavaate otsingud,» ütles Herkel.

Tema sõnul algavad probleemid sellest, et 21. sajandi erakond ei tohiks kinni jääda 19. sajandist pärit ideoloogilistesse klišeedesse, vaid siin tuleb teha rida olulisi reservatsioone. «Kaasaegne avatud rahvuslus ei ole see, mis oli XIX sajandil ärkamisajal. Ka klassikaline konservatism vajab täna rohkem vabadust, aga liberalism enam vastutust,» tõstis ta esile. «Lõppkokkuvõttes on see väga loov debatt, mis võtabki aega ja võib mingi vahetulemuseni jõuda oktoobrikuus toimuval erakonna esinduskogul.»

Täna möödub aasta Eesti Vabaerakonna asutamiskoosolekust, kus võeti vastu erakonna põhikiri ja programm, valiti juhtorganid ning esitati ametlik taotlus erakonna registreerimiseks.

Herkeli sõnul on erakonna eellugu siiski oluliselt pikem. «Kui 2011. aasta augustis ei oleks loodud MTÜ-d Vaba Isamaaline Kodanik (VIK) ning kui selle kaudu poleks toimunud inimeste ettevalmistav koondumine, siis olnuks Vabaerakonna loomine tühjalt kohalt võrreldamatult raskem,» ütles Herkel.

2013. aasta lõpus võttis Vaba Isamaaline Kodanik selgepiirilise suuna uue erakonna moodustamiseks, otsustades samas, et see MTÜ ise ei muutu erakonnaks. 2014. aasta jaanuaris registreerisid Jaanus Ojangu ja Külliki Kübarsepp Vabaerakonna Algatusrühma, eesmärgiga koondada liikmeid ning töötada hiljemalt sama aasta sügiseks välja programm ja muud alusdokumendid. Algatusrühmaga liitus koheselt 101 inimest ning suve lõpuks ületati erakonna registreerimiseks vajalik viiesaja liikme piir.