Poolt ja vastu: millised ettepanekud võiksid leida koha koalitsioonileppes?

Reformierakonna, SDE ja IRLi koalitsioonileping sai allkirjad 8. aprillil.

FOTO: Liis Treimann / Postimees

Reformierakonna juhatusse kuuluv Aivar Sõerd ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees Helmen Kütt kommenteerisid Postimehe palvel sotside ettepanekuid, mida koalitsioonilepingus pole seni käsitletud. Kui Sõerdi hinnangul jääb paljudel juhtudel ebaselgeks, kust kavatsetakse leida muudatusteks vajalikud summad, siis Kütt kinnitab, et võimalikke katteallikaid on mitmeid, ning kutsub partnereid raha leidmise nimel ka tegelikult pingutama.

1. Tõsta tulumaksuvaba miinimum 400 euroni kuus, et suurendada madalat ja keskmist palka teenivate toimetulekut ning sisuliselt lahendada palgavaesuse probleem. Tulumaksuvaba miinimumi tõstmise võimaliku katteallikana pakuvad sotsid üksikisiku tulumaksu suurendamist. (Praegune koalitsioonileping nägi ette tulumaksuvaba miinimumi tõstmist 205 euroni kuus.)

Pole katteallikaga nõus (kliki)
Variante on veel (kliki)
Aivar Sõerd: «Tulumaksuvaba miinimumi tõstmist saab toetada, aga katteallikana pakutud üksikisiku tulumaksu tõstmisega mingil juhul nõus olla ei saa. Lisaks oleks vaja teada, millist maksusüsteemi ümberkorraldamist üksikisiku tulumaksu tõstmise osas ette nähakse. Kas juriidilise isiku ja üksikisiku tulumaksumäärad viiakse lahku? Praegu on need mõlemad 20 protsenti. Teadaolevalt on ettepanek tõsta üksikisiku tulumaksu 24 protsendini. Kas see tähendab, et uued maksumäärad oleksid ettevõtetele 20 protsenti, dividendidele 20/80 ja üksikisikule 24 protsenti? Eestis on kehtinud alates 1994. aastast ühtne tulumaksumäär, mis tagab erinevate tululiikide – kapitalitulu, ettevõtlustulu ja palgatulu – võrdse kohtlemise tulumaksuga maksustamisel. Kas sotsid soovivad põhjalikumat maksusüsteemi ümberkorraldamist? Pigem tundub, et tervikpilt ettepaneku tegijatel puudub, kontseptsioon on läbi töötamata ja ettepanek ise on esitatud pigem poliitilise loosungina, mida sisuliselt arutada ei saagi, enne kui on esitatud terviklik plaan.»

Helmen Kütt: «Kui Reformierakonnal on soov palgavaesuse probleemi lahendada, peaksid nad meie ettepanekut ühemõtteliselt toetama. Selge on, et tulumaksuvaba miinimumi tõus vajab katteallikana ümberkorraldust praeguses maksusüsteemis. Ehkki parempoolsed poliitikud vaidlevad harjumuspäraselt tuimalt vastu, on võimalusi eelarve täitmiseks mitmeid. Üheks võimalikuks katteallikaks on tulumaksumäära tõstmine näiteks 24 protsendile. Selle tulemusena oleks sissetulekute kasv tagatud kõigile kuni 1630 eurot kuus teenivale inimestele. Näiteks 400 eurot kuus teenival inimesel jääks aastas ligi 600 eurot ehk poolteist kuupalka rohkem kätte. Variante on veel: näiteks varamaksud on OECD riikidest kõige madalamad just Eestis, kuid samas on just vara maksustamine kõige vähem moonutusi põhjustav. Ka ei maksustata Eestis täna ettevõtte kogu kasumit, vaid üksnes dividendidena väljavõetud raha. Nii saaks Eestis näiteks ilma ettevõtluskeskkonna atraktiivsust oluliselt kahjustamata kehtestada madala maksumääraga (mitte üle 10 protsendi) klassikalise ettevõtete tulumaksu või edasilükatud jaotamata kasumi maksu. Selline muudatus tööjõumaksude üldise alandamise nimel peaks olema meeltmööda ka kõigile ettevõtjaile, kes täna töötajate poolt tugevat palgasurvet tunnevad. Muidugi on võimalik ka nende maksumuudatuste kombinatsioon, aga see eeldab tõelist reformi Eesti maksukorralduses. Just julgust, tarkust ja tõelist reformimeelsust me oma koalitsioonikaaslastelt nende ettepanekute arutamisel ootame. Eesti inimestel pole aga enam võimalik oodata – vaid maksukosmeetikaga tegelema jäädes mõistame end ise «kestliku hääbumise» kursile.»

2. Tõsta ettevõtete, kaasa arvatud FIEde maksuvaba käibe piirmäär 25 000 euroni.

Võib kaaluda
Peab kaaluma
Aivar Sõerd: «Käibemaksukohustuslaseks registreerimise piirmäära tõstmist võib kaaluda, aga miks siin on eraldi välja toodud FIE, jääb arusaamatuks. Tuleb arvestada ka sellega, et kui ettevõtlusega tegelev isik ei ole registreeritud käibemaksukohustuslaseks, siis ei saa ta tagasi ka enda ettevõtluse tarbeks soetatud kaupadelt ja teenustelt arvestatud käibemaksu.»

Helmen Kütt: «Maksuvaba piirmäära tõstmine vähendab ettevõtjate, sealhulgas FIEde bürokraatiakoormust, suurendab tööhõivet ja annab inimestele parema võimaluse olla endale ise tööandja. Kindlasti teab ka Sõerd, et nendel ettevõtjatel, kelle käive jääb alla piirmäära, on võimalus ennast vabatahtlikult käibemaksukohuslaseks registreerida ning seega on kõigil võimalik tagasi saada käibemaks enda ettevõtluse tarbeks soetatud kaupadelt ja teenustelt.»

3. Tagada Eestis kõrgkooli lõpetanud välismaalastele elamis- ja tööluba.

Võib arutada
Peab arutama
Aivar Sõerd: «Ettepanekut võiks arutada.»

Helmen Kütt: «Mitte võiks, vaid kindlasti peaks. Kõik edukad riigid kutsuvad oma riiki nutikaid noori ning soovivad, et pärast kõrghariduse omandamist rakendaksid nad oma teadmisi just nende riigis.»

4. Tagada kõikide kohalike omavalitsuste tulubaas vähemalt majanduslanguse eelsel tasemel.

Kust tuleb raha?
Raha tuleb leida
Aivar Sõerd: «Kust tuleb raha? Raha saab tulla riigieelarves keskvalitsuse tulude arvel, aga millised on katteallikad?»

Helmen Kütt: «Ei ole võimalik rääkida edukast haldusreformist, tagamata kohalikele omavalitsustele finantsautonoomiat ja piisavat tulubaasi. Kas Reformierakond on teisel seisukohal?»

5. Tagada omavalitsustele suuremad õigused kohalike maksude kehtestamiseks.

Arusaamatu ettepanek
Arutame turismimaksu
Aivar Sõerd: «Kohalike maksude seadus annab loetelu kohalikest maksudest ja nende kehtestamise tingimustest. Kas seda loetelu tuleks pikendada, millised oleks uued kohalikud maksud? Turismimaks? Turismisektorile tuleb niigi täiendav maksukoormus käibemaksu tõusu tõttu majutusteenusele. Samas pole hetkel kogu turismisektori seis väga soodne, konkurents tiheneb naaberriikidega, Vene turistide arv kahaneb ja turismisektori arenguks oleks vaja paremaid lennuki- ja rongiühendusi.»

Helmen Kütt: «Reformierakonda kuuluv riigihalduse minister Arto Aas on käinud välja turismimaksu idee. Kui see on Reformierakonna ettepanek, oleme valmis selle üle arutama.»

6. Viia olulised regionaalsed funktsioonid maakonnatasandile eesmärgiga luua kahetasandiline omavalitsus.

Vastuolus haldusreformi
kontseptsiooniga
Haldusreformi kontseptsiooni
ei ole
Aivar Sõerd: «See on ilmselgelt vastuolus selle haldusreformi kontseptsiooniga, mis on ettevalmistamisel riigihalduse ministri valitsemisalas.»

Helmen Kütt: «Probleemiks on see, et kontseptsiooni ei ole ning ilma selleta haldusreformi ei tule. Meil on vaja poliitilist kokkulepet haldusreformi põhimõtetes ning meie oleme omapoolsed ettepanekud teinud.»

7. Sätestada seadustega külavanemate õigused ja kohustused.

Arusaamatu ettepanek
Vaja on selgeid õigusi
Aivar Sõerd: «Külavanema institutsioon toimib praktikas ka praegu. Esialgu jääb selgusetuks, mida täpsemalt sellise seadusega hakatakse reguleerima.»

Helmen Kütt: «Sotsiaaldemokraatlik maailmavaade peab oluliseks, et kohalikke asju peab saama otsustada kohalikul tasandil. Külavanematele selgete õiguste andmine aitab sellele kaasa.»

8. Kohaliku omavalitsuse tulubaas peab tagama, et lasteaiaõpetajate palk tõuseks kõikjal arvestatavale tasemele.

Omavalitsuste asi
Neil pole raha
Aivar Sõerd: «See on omavalitsuse eelarveprioriteetide küsimus.»

Helmen Kütt: «Seni, kuni omavalitsuste tulubaas ei kasva, ei ole ka paljudel omavalitsustel vahendeid lasteaiaõpetajate palkade tõstmiseks.»

9. Tagada põllumajanduse elavdamiseks üleminekutoetus (nn top-up) vähemalt 50 protsendi ulatuses maksimummäärast.

Kust tuleb raha?
Raha tuleb leida
Aivar Sõerd: «Kust tuleb raha?»

Helmen Kütt: «Riigieelarvest. Valitsus on otsustanud erakorraliste asjaolude tõttu toetada seakasvatajaid ja täpselt samamoodi vajavad toetust põllumehed, kes on hädas idaturu kaotamise pärast. Kui me põllumehi ei toeta, kaovad sajad töökohad ja põllumajandussektor hangub aastateks. Kas see on Reformierakonna, kelle käes on ka maaeluministri portfell, eesmärk?»

10. Riigikogu liikme nõukogusse nimetamisel ei tohi riigikogu liige saada selle eest eraldi tasu. (Koalitsioonilepe näeb küll ette riigiettevõtete omanikupoliitika väljatöötamist, kuid ütleb nõukogude liikmete nimetamise kohta vaid, et selle käigus jälgitakse sõltumatuse ja professionaalsuse kriteeriumi täitmist.)

Vaatame juhtimisreformi
käigus
Küsimus on laiem
Aivar Sõerd: «Seda tuleb vaadata riigi enamusosalusega ettevõtete juhtimise reformimise käigus.»

Helmen Kütt: «Erinevalt Reformierakonnast ei ole SDE ega IRL juba aastaid riigi enamusosalusega ettevõtete nõukogudesse riigikogu liikmeid määranud. Õiguskantsleri hinnangul on see põhiseadusvastane. Meie ettepanek puudutas aga kõiki nõukogusid (näiteks riigi sihtasutused) ja meie seisukoht on selge: riigikogu liige ei tohi saada lisatasu riigiga seotud asutuse nõukogusse kuulumise eest.»

11. Seada selged piirangud riigi omandis olevate autode ja muude sõidukite hindadele. Sotsid ei pea aktsepteeritavaks, et riigi omandis olevate ettevõtete autopargi hind on üle mõistuse kallis.

Seda saab praegugi teha
Peab olema
koalitsioonileppes
Aivar Sõerd: «Mitte miski ei takista regulatsioone täpsustamast. Kas sellise asja jaoks on tõesti vaja koalitsioonilepe avada?»

Helmen Kütt: «Valitseva erakonna soovimatus selle küsimusega tegeleda viimase 15 aasta jooksul on märk sellest, et küsimuse lahendamine tuleb teha koalitsioonileppe punktiks.»

12. Tõsta õpetaja palk 120 protsendile keskmisest palgast.

Kust tuleb raha?
Tõstame alkoholiaktsiisi
Aivar Sõerd: «See ongi riigieelarve prioriteet ja eesmärk. Jälle on pigem küsimus, kuidas leida riigieelarves selleks raha.»

Helmen Kütt: «Siinkohal soovikski, et see poleks pelgalt soovunelm, vaid et raha leidmisega ka reaalselt tegeletaks. Meie ettepanek on katteallikana kasutada alkoholiaktsiisi kiiremat tõusu.»

13. Kasutada õpetajate palgatõusu katteallikana kiiremat alkoholiaktsiisi tõusu. Praeguse koalitsioonileppe kohaselt tõstetakse järjekindlalt aktsiise tubaka ja alkoholi kättesaadavuse vähendamiseks.

Aktsiisi just tõsteti
Kas odav õlu on tähtsam?
Aivar Sõerd: «Aktsiisiseadusi just äsja muudeti.»

Helmen Kütt: «Reformierakond on aastaid võidelnud õlleaktsiisi tõstmise vastu ja selle tulemusena on alkohol suhtena keskmisse palka odavnenud. Arvamusfestivalil väitis Reformierakonna aseesimees Kaja Kallas, et tema on lahja alkoholi aktsiisi tõstmise poolt, kuid ta on selles küsimuses jäänud erakonna sees vähemusse. Sellele, kas vastuseisu põhjus on maailmavaateline või seotud muude huvidega, ei osanud ta vastata. Rahvatervise seisukohalt on vajalik oluliselt kiiremat alkoholiaktsiisi tõusu, mis ennetaks hilisemaid tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna kulusid tagajärgedega tegelemisel, rääkimata kaotatud inimeludest. Meenutagem kas või sellesuviseid hukkunutega liiklusõnnetusi, kus pea iga õnnetuse taga oli alkohol. Aktsiisitõusust laekuv raha võimaldaks tõsta näiteks õpetajate palka ja seega peaks Reformierakond vastama lõpuks küsimusele, kumb on talle olulisem, kas õpetajate palkade tõus või odav õlu.»

14. Suurendada doktoranditoetust vähemalt 80 protsendini eelmise kalendriaasta keskmisest palgast. Tagada üliõpilastele ravikindlustus kogu kõrgkooli immatrikuleeritud aja jooksul. Kaaluda Soome eeskujul turistide taaskülastust soodustava süsteemi (nn invoice-müük) kehtestamist. Vabastada represseeritud isikute pensionid tulumaksust.

Arusaamatud ettepanekud
Selged ettepanekud
Aivar Sõerd: «Ka need neli viimast ettepanekut pole ilmselt piisavalt läbi töötatud, samuti on küsimus, kust tuleb raha.»

Helmen Kütt: «Need on väga selged ettepanekud. Doktorantide toetuse tõstmist on vajalikuks pidanud väliseksperdid ja sellesisulise ettepaneku on teinud Eesti Üliõpilaskondade Liit. Samuti toetavad nad üliõpilastele ravikindlustuse tagamist. Turistide taaskülastusi soodustava süsteemi kehtestamine raha ei nõua, vaid toob seda juurde ja kindlasti rohkem, kui represseeritud isikute pensionite tulumaksust vabastamine maksma läheb.»
Tagasi üles