Politoloog: Tsahkna kompab mõõdukalt ksenofoobse retoorika piire

Tõnis Saarts.

FOTO: Peeter Langovits

Politoloog Tõnis Saartsi sõnul proovib Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) esimees ning sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna enda väljaütlemistega kompida, kui kaugele saab rahvuskonservatiivse ja mõõdukalt ksenofoobse retoorikaga minna.

«Olukorras, kus Eesti ühiskond võib lähiajal muutuda senisest multikultuursemaks, katsetavad poliitikud, millist retoorikat uutest võimalikest probleemidest ja väljakutsetest kõneldes kasutada,» ütles Saarts BNS-ile. «Tsahkna üritabki oma väljaütlemistega kompida, kui kaugele saab rahvuskonservatiivse ja mõõdukalt ksenofoobse retoorikaga minna.»

«Ilmnes, et avalikkuse reaktsioon oli üsna loid, sest Tsahkna tegeleb ju pseudoprobleemiga: praegu pole Eesti tänavatel burkakandjaid ja senise ettevaatliku immigratsioonipoliitika jätkudes vaevalt ka lähikümnendil tuleb,» märkis Saarts.

«Tsahkna teine eesmärk oli ilmselt tuua ennast ja oma erakonda taas pildile rahvuskonservatiivsete, kuid multikultuursuse osas skeptiliste valijate hulgas, kellele on samas EKRE käremeelne retoorika liiast. See ongi potentsiaalne IRL-i valijaskond, kellest osa tuleb erakonna juurde tagasi meelitada.»

Möödunud nädala neljapäeval toimunud valitsuse kabinetiistungil tegi Tsahkna ettepaneku, et justiitsministeerium hakkaks analüüsima, milliseid probleeme võib kaasneda sellega, kui Eestisse tulevad tavapärasest erineva kultuuritaustaga inimesed. Üks konkreetne ettepanek oli keelata Eesti avalikus ruumis nägu kattev riietus. See tähendab, et islamiusulised pagulased ei saa kanda tänaval, postkontoris ega muudes avalikes kohtades burkat või muid riietusesemeid, mis nende nägu varjavad.

«Erinevad teised riigid on püüdnud selliseid asju reguleerida tagantjärele, mis on tekitanud probleeme. Meie tahame seda ennetada,» ütles Tsahkna ja nimetas näo katmise keelu põhjuseks isiku tuvastamise vajalikkust.

«See puudutab avaliku ruumi turvalisust. Me oleme harjunud, et inimesed on avalikus ruumis identifitseeritavad. Prantsusmaal on samuti ühene keeld, mis lähtub samast turvalisuse loogikast,» ütles Tsahkna. «Siin pole veel lõplikku otsust, aga justiitsministeerium peab analüüsima, mis on meile siin kohane.»

Tagasi üles