Aivar Sõerd kommenteerib sotside ettepanekuid: neil puudub terviklik plaan

Karin Kangro
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aivar Sõerd
Aivar Sõerd Foto: Arno Saar / Õhtuleht

Reformierakonna juhatusse kuuluv riigikogu liige Aivar Sõerd kommenteeris Postimehe palvel sotside ettepanekuid, mida praegune koalitsioonileping ei kajasta. Ta märkis, et kuigi mõnda ettepanekut võib arutada, on paljud ideed läbi töötamata ning jääb ebaselgeks, kust kavatsetakse leida muudatusteks vajalikud summad.

* Tõsta tulumaksuvaba miinimum 400 euroni kuus, et suurendada madalat ja keskmist palka teenivate toimetulekut ning sisuliselt lahendada palgavaesuse probleem. Tulumaksuvaba miinimumi tõstmise võimaliku katteallikana pakuvad sotsid üksikisiku tulumaksu suurendamist. Praegune koalitsioonileping nägi ette tulumaksuvaba miinimumi tõstmist 205 euroni kuus.

Tulumaksuvaba miinimumi tõstmist saab toetada, aga katteallikana pakutud üksikisiku tulumaksu tõstmisega mingil juhul nõus olla ei saa.

Lisaks oleks vaja teada, millist maksusüsteemi ümberkorraldamist üksikisiku tulumaksu tõstmise osas ette nähakse. Kas juriidilise isiku ja üksikisiku tulumaksumäärad viiakse lahku? Praegu on need mõlemad 20 protsenti. Teadaolevalt on ettepanek tõsta üksikisiku tulumaksu 24 protsendini. Kas see tähendab, et uued maksumäärad oleksid ettevõtetele 20 protsenti, dividendidele 20/80 ja üksikisikule 24 protsenti? Eestis on kehtinud alates 1994. aastast ühtne tulumaksumäär, mis tagab erinevate tululiikide – kapitalitulu, ettevõtlustulu ja palgatulu – võrdse kohtlemise tulumaksuga maksustamisel. Kas sotsid soovivad põhjalikumat maksusüsteemi ümberkorraldamist?

Pigem tundub, et tervikpilt ettepaneku tegijatel puudub, kontseptsioon on läbi töötamata ja ettepanek ise on esitatud pigem poliitilise loosungina, mida sisuliselt arutada ei saagi, enne kui on esitatud terviklik plaan.

* Tõsta ettevõtete, kaasa arvatud FIEde maksuvaba käibe piirmäär 25 000 euroni.

Käibemaksukohustuslaseks registreerimise piirmäära tõstmist võib kaaluda, aga miks siin on eraldi välja toodud FIE, jääb arusaamatuks. Tuleb arvestada ka sellega, et kui ettevõtlusega tegelev isik ei ole registreeritud käibemaksukohustuslaseks, siis ei saa ta tagasi ka enda ettevõtluse tarbeks soetatud kaupadelt ja teenustelt arvestatud käibemaksu.

* Tagada Eestis kõrgkooli lõpetanud välismaalastele elamis- ja tööluba.

Ettepanekut võiks arutada.

* Tagada kõikide kohalike omavalitsuste tulubaas vähemalt majanduslanguse eelsel tasemel.

Kust tuleb raha? Raha saab tulla riigieelarves keskvalitsuse tulude arvel, aga millised on katteallikad?

* Tagada omavalitsustele suuremad õigused kohalike maksude kehtestamiseks.

Kohalike maksude seadus annab loetelu kohalikest maksudest ja nende kehtestamise tingimustest. Kas seda loetelu tuleks pikendada, millised oleks uued kohalikud maksud? Turismimaks? Turismisektorile tuleb niigi täiendav maksukoormus käibemaksu tõusu tõttu majutusteenusele. Samas pole hetkel kogu turismisektori seis väga soodne, konkurents tiheneb naaberriikidega, Vene turistide arv kahaneb ja turismisektori arenguks oleks vaja paremaid lennuki- ja rongiühendusi.

* Viia olulised regionaalsed funktsioonid maakonnatasandile eesmärgiga luua kahetasandiline omavalitsus.

See on ilmselgelt vastuolus selle haldusreformi kontseptsiooniga, mis on ettevalmistamisel riigihalduse ministri valitsemisalas.

* Sätestada seadustega külavanemate õigused ja kohustused.

Külavanema institutsioon toimib praktikas ka praegu. Esialgu jääb selgusetuks, mida täpsemalt sellise seadusega hakatakse reguleerima.

* Kohaliku omavalitsuse tulubaas peab tagama, et lasteaiaõpetajate palk tõuseks kõikjal arvestatavale tasemele.

See on omavalitsuse eelarveprioriteetide küsimus.

* Tagada põllumajanduse elavdamiseks üleminekutoetus (nn top-up) vähemalt 50 protsendi ulatuses maksimummäärast.

Kust tuleb raha?

* Riigikogu liikme nõukogusse nimetamisel ei tohi riigikogu liige saada selle eest eraldi tasu. Koalitsioonilepe näeb küll ette riigiettevõtete omanikupoliitika väljatöötamist, kuid ütleb nõukogude liikmete nimetamise kohta vaid, et selle käigus jälgitakse sõltumatuse ja professionaalsuse kriteeriumi täitmist.

Seda tuleb vaadata riigi enamusosalusega ettevõtete juhtimise reformimise käigus.

* Seada selged piirangud riigi omandis olevate autode ja muude sõidukite hindadele. Sotsid ei pea aktsepteeritavaks, et riigi omandis olevate ettevõtete autopargi hind on üle mõistuse kallis.

Mitte miski ei takista regulatsioone täpsustamast. Kas sellise asja jaoks on tõesti vaja koalitsioonilepe avada?

* Tõsta õpetaja palk 120 protsendile keskmisest palgast.

See ongi riigieelarve prioriteet ja eesmärk. Jälle on pigem küsimus, kuidas leida riigieelarves selleks raha.

* Kasutada õpetajate palgatõusu katteallikana kiiremat alkoholiaktsiisi tõusu. Praeguse koalitsioonileppe kohaselt tõstetakse järjekindlalt aktsiise tubaka ja alkoholi kättesaadavuse vähendamiseks.

Aktsiisiseadusi just äsja muudeti.

* Suurendada doktoranditoetust vähemalt 80 protsendini eelmise kalendriaasta keskmisest palgast.

* Tagada üliõpilastele ravikindlustus kogu kõrgkooli immatrikuleeritud aja jooksul.

* Kaaluda Soome eeskujul turistide taaskülastust soodustava süsteemi (nn invoice-müük) kehtestamist.

* Vabastada represseeritud isikute pensionid tulumaksust.

Ka need neli viimast ettepanekut pole ilmselt piisavalt läbi töötatud, samuti on küsimus, kust tuleb raha.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles