Opositsioon nõuab linnapealt selgitusi, miks ei ole Tartu vaksali avamisel reisijaile mingit edasiminekut märgata, ehkki volikogu aastatagune otsus kohustas linnavõime alustama läbirääkimisi jaamahoone omandamiseks.
IRL nõuab Tartu vaksali kohta aru
19. oktoober 2010, 08:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Linnavalitsusele arupärimist üle andes ütles IRLi esindaja Toivo Maimets, et fraktsioon soovib teada, kui intensiivselt on jaamahoone omanikfirmaga Elikante läbirääkimisi peetud, milles on kokku lepitud ja milles on lahkarvamusi.
Veel küsib IRL, kas vastab tõele, et läbirääkimised Elikantega on lõplikult takerdunud, ja kui on, kas põhjuseks on, et 2009. aasta detsembris linnavolikogule tutvustatud lähteandmed vaksalihoone remondikulu ja muude üksikasjade kohta on muutunud.
IRL soovib vastust ka küsimusele, kas realistlikum on vana jaamahoone linnale osta, rentida või suisa uus vaksal ehitada. Ka tähtaja kohta oli küsimus.
Kohalike valimiste eel linnapea Urmas Kruuse initsiatiivist kantult tegi linnavolikogu eelmine koosseis linnale ülesandeks asuda osaühinguga Elikante läbirääkimistesse vaksalihoone omandamiseks ja esitada volikogule läbirää-kimiste tulemusi kajastav teave.
Vaksal Püssirohu hinnaga
Mullu detsembris kuulis volikogu uus koosseis, et Rein Kilgi Elikante küsib jaama eest 16 miljonit krooni senise ehitustöö kulude katteks, linnal tuleks aga arvestada kokku 40 miljoni kroonise kuluga, sest maja tuleb lõpuni ehitada.
Kruuse pakkus volikogu kõnetoolist alternatiivina välja veel jaamahoonest pinna rentimise või uue vaksalihoone ehitamise. Ühestki pole seni asja saanud.
Tartu Postimees palus IRLi küsimusi kommenteerida ka Rein Kilgil, kes ütles, et mingeid sisulisi läbirääkimisi ei ole pärast 22. detsembril peetud telefonivestlust olnud. Siis käis linnapea välja, et rendi alushinnaks võiks olla Püssirohukeldri rent. Ehk siis tasaarveldus: linn ei maksa Kilgile vaksali eest, Kilk linnale Püssirohukeldri eest.
Seejärel saadetud kirjas ütles Kilk, et vaksali võiks avada vabariigi aastapäevaks, kuid vastus kirjale saabus alles aprillis. Selles kirjas teatas linnapea, et linn soovib üürida hoones 300-ruutmeetrise pinna.
Mais-juunis suhtlesid veel Elikante ja linnavalitsuse linnavarade osakonna esindajad, rohkem sisulisi arutelusid ei ole olnud.
«Küll peeti konstruktiivseid läbirääkimisi Eesti Raudtee juhataja Kaido Simmermanniga 15. juulil raudteejaama tunneli ühise remondi asjus. Juures viibis ka linnapea Kruuse, kes paraku ei osanud linna plaanide kohta raudteejaama küsimuses ühtki selgitust anda,» nentis Kilk. «Linn pole pidanud vajalikuks sisulisi läbirääkimisi isegi alustada, seega pole need ka kuhugi takerdunud.»
Linnapea soovib kindlust
Linnapea Urmas Kruuse ütles eile, et tal ei ole viimasel ajal olnud vajadust Elikante esindajatega kõnelda, sest suvel ja kevadel räägiti rendilepingu tingimustes läbi, et linn saaks teha pakkumise. Lahendamata olevat veel mõni tunneliga seotud üksikasi, sest linn ei soovi võtta enda katta tunneli hoolduskulusid.
Kruuse sõnul on veel vaja, et Elikante ja Eesti Raudtee jõuaksid kokkuleppele servituudi seadmises, et edaspidi oleks tagatud ligipääs tunnelile. «Kui see on kokku lepitud, viime lepingu lõpuni,» ütles Kruuse.
Kilgi arvamus oli aga, et linnavõim otsib viise otsusega venitamiseks ja see on järjekordne näide.
Kruuse loodab vaksali küsimusele lahendust tuleval aastal.