Halduskohus: Savisaar peab valimisreklaamide kulud Tallinnale hüvitama

Karin Kangro
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hiiu staadioni avamisele kutsunud reklaam.
Hiiu staadioni avamisele kutsunud reklaam. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Tallinna halduskohus ei rahuldanud täna Keskerakonna esimehe ja Tallinna linnapea Edgar Savisaare kaebust ega tühistanud erakondade rahastamise järelevalve komisjoni ettekirjutust, mille kohaselt peab ta linnale kohalike valimiste eel tehtud valimisreklaamide eest tagasi maksma peaaegu 113 000 eurot, Savisaar kavatseb otsuse vaidlustada.

Halduskohus jättis Savisaare kaebuse rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. Otsuse vaidlustamiseks on aega 31. augustini, teatas halduskohtu pressiesindaja.

Kohus leidis, et ettekirjutuses nimetatud reklaamid ehk Hiiu staadioni avamise reklaam, «Tallinn liigub» reklaam ja PBK telereklaam olid suunatud eelkõige Savisaare reklaamimisele, mitte aga avalike huvide edendamisele.

Halduskohtu hinnangul ei selgunud vaidlustatud ettekirjutuse tühisuse aluseid ega ka asjaolusid, mis oleksid andnud aluse rahuldada alternatiivne taotlus ja ettekirjutus tühistada. Seega jättis kohus kaebuse rahuldamata, ütles kohtu pressiesindaja.

Keskerakond teatas õhtul, et Savisaar vaidlustab otsuse ringkonnakohtus. Savisaare esindaja, vandeadvokaat Oliver Nääsi sõnul kinnitas kohus ühelt poolt, et plakat ja videoklipid olid Tallinna linna teavitustegevuseks vajalikud ja seaduslikud, kuid teisalt hindas need teavitused annetusteks.

«Selline käsitlus on vastuoluline, kuna seaduslik teavitustegevus ei saa samaaegselt olla keelatud annetuseks,» märkis ta pressiteates ning lisas, et samuti on nii järelevalvekomisjon kui kohus jätnud tähelepanuta Tartu Ülikooli õigusteaduskonna arvamuse, mille kohaselt ei olnud Savisaare osalemine kõnealustes teavituskampaaniates kehtiva õigusega vastuolus.

Erakondade rahastamise järelevalve komisjon tegi Savisaarele aasta algul ettekirjutuse, mille järgi peab ta tasuma kohalike valimiste eelse «Tallinn liigub» reklaami eest 100 842,69, telekanalis PBK näidatud venekeelse reklaamklipi eest 8467,2 ning Hiiu staadioni avamise reklaami eest 7333 eurot. Viimane summa tuleb Savisaarel ettekirjutuse järgi tagastada Tallinna ettevõtlusametis töötava endise abilinnapea Jaanus Mutliga solidaarselt.

Komisjon on ühe korra Savisaarele samalaadse ettekirjutuse juba teinud. Lisaks nõudis komisjon mullu mais keelatud valimisreklaami kulude tagastamist ka Mutlilt, Põhja-Tallinna linnaosa vanemalt Karin Tammemäelt, tema asetäitjalt Priit Kutserilt ja abilinnapealt Arvo Sarapuult.

Mullu augustis otsustas komisjon ettekirjutused menetlusvigadele viidates tühistada ning alustada uusi menetlusi, et asjaosalised saaksid võimaluse esitada ka omapoolsed seisukohad. Tammemägi, Kutser ja Mutli said seejärel oktoobri lõpus, Savisaar tänavu jaanuaris ja Sarapuu märtsis uued ettekirjutused, mis kõik vaidlustati Tallinna halduskohtus.

Lisaks Savisaare kaebusele on halduskohus jätnud rahuldamata ka Mutli, Tammemäe ja Kutseri kaebuse. Mutli, Tammemägi ja Kutser on halduskohtu otsuse juba ka edasi kaevanud.

Keskerakondlasest linnajuhtide valimisreklaamidega seoses pöördus erakondade rahastamise järelevalve komisjon mullu suve hakul ka riigiprokuratuuri poole, kes alustas kriminaalmenetlust, et kontrollida, kas linnavalitsuse juhtimisülesandeid täitvad ametnikud on pööranud neile usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks.

«Riigiprokuratuurile laekunud avalduses on viidatud sellele, et Tallinna linnavalitsuse eelarvest on tasutud reklaamide eest, mis ei olnud suunatud kohaliku omavalitsuse eesmärkide täitmiseks, vaid millega rahastati Tallinnas võimul oleva Eesti Keskerakonnaga seotud isikute reklaamikampaaniat,» teatas prokuratuuri pressiesindaja toona.

Prokuratuur alustas kriminaalmenetlust karistusseadustiku sätte järgi, mis käsitleb ametiisiku poolt toime pandud omastamist ja lubab süüdimõistmisel määrata rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Riigiprokuratuuri pressiesindaja kinnitas täna Postimehele, et uurimine endiselt käib.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles