Riigikogu põhiseaduskomisjoni aseesimees Evelyn Sepp avaldas arvamust, et presidendi valijameeste valimise korra muutmisega taandatakse president riigikogu enamuse poliitiliseks ripatsiks.
Sepp: president taandatakse riigikogu enamuse poliitiliseks ripatsiks
14. oktoober 2010, 16:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sepp nimetas kahetsusväärseks, et riigikogu enamus kinnitas tänase vabariigi presidendi valimise seaduse muutmise hääletusega veelkord tahet valida president vaid riigikogule, mitte Eesti rahvale, vahendas Keskerakonna pressiesindaja.
Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu, Roheliste ning Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsioonide algatatud vabariigi presidendi valimise seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine, vahendas riigikogu pressiesindaja.
Eelnõuga täpsustatakse presidenti valivasse valimiskokku kohaliku omavalitsuse volikogu esindajate valimise korda. Eelnõu kohaselt toimub esindajate valimine volikogus ühes hääletusvoorus ja igal volikogu liikmel on üks hääl. Valituks osutub enim hääli saanud kandidaat või kandidaadid. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
«Sellega taandavad võimuerakonnad presidendi riigikogu enamuse poliitiliseks ripatsiks,» märkis Sepp. «Kui eelnõu algatajad võtsid vaevaks reguleerida valijameeste valimise korda viidates proportsionaalse esindatuse vajadusele, siis ei saa eirata valijameeste enda proportsionaalsuse vajalikkust valijameeste kogus. Lõppude lõpuks ei esinda valijamehed oma küla puid-põõsaid, vaid ikkagi reaalseid kodanikke, kelle huvide esindamisel on proportsionaalsus äärmiselt oluline väärtus.»
Tänase korra kohaselt valivad kuni 10 000 hääleõigusliku Eesti kodanikuga omavalitsused 1, kuni 50 000ga 2, kuni 100 000ga 4 ja üle 100 000 10 esindajat valijameeste kogusse.
«Võttes aluseks viimased presidendi valimised, siis oli 9 omavalitsust, kus elas rohkem kui 10 000 hääleõiguslikku kodanikku,» märkis Sepp. «Elanikke oli neis 721 000 ning hääleõiguslikke kodanikke 430 000, kuid nende esindatus valijameeste kogus oli vaid 11 protsenti. Omavalitsusi, kus oli vähem kui 10 000 hääleõiguslikku kodanikku oli 218, neis elas 623 000 inimest, kellest oli 455 000 hääleõiguslikku kodanikku, kuid valijameeste kogus oli nende esindus tervelt 89 protsenti.»
Sepp ütles, et seega erines Eesti hääleõiguslike kodanike hääle kaal valijameeste kogus üheksa korda. «See on kasulik tänastele võimuerakondadele, kuid mitte Eesti rahvale,» tõdes Sepp. «Kui sellele näitlikule tehtele liita killuke poliitilisest debatist, siis ainuke põhjendus tänase olukorra jätkumiseks on vaid see, et riigikogu, kelle osakaal on tänaseks tõusnud pea kolmandikule, on ainus institutsioon, kus on võimalik rakendada nn juhitud demokraatiat ja omavalitsuste esindajate osakaalu ja ka arvu suurendamist just sel põhjusel ei soovita.»
«Parandusettepanekute arvestamisel oleks tasakaal oluliselt suurenenud,» märkis Sepp. «Riigikogu roll oleks vähenenud neljandikule ning juurde oleks tulnud ca 50 valijameest. Samuti oleks tekkinud selge suhe vähese arvuga ja suuremat arvu hääleõiguslikke kodanikke esindavate omavalitsuste vahel. Väikese omavalitsuse piiriks oli parandusettepanekute kohaselt kuni 5000 hääleõigusliku kodanikuga omavalitsus.»