Galerii: Reformierakond esitab välisministriks Marina Kaljuranna

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Reformierakonna juhatus nimetas täna peaminister Taavi Rõivase ettepanekul uue välisministri kandidaadiks staažika diplomaadi, välisministeeriumi praeguse asekantsleri Marina Kaljuranna.

Rõivas ütles juhatuse koosoleku järel ajakirjanikele, et kaalus uue välisministri kandidaati väga põhjalikult. «Uskuge mind, see ei ole lihtne otsus leida sedavõrd olulisse ametisse inimest. Ma kaalusin mitmete kandidaatide vahel, aga ma tegin ainult ühe kõne ettepanekuga ja see kõne minu suureks heameeleks sai positiivse vastuse, mitte küll päris kohe, aga siiski sai positiivse vastuse,» rääkis ta.

Rõivase sõnul on Kaljurand kogenud diplomaat, kes on töötanud suursaadikuna väga olulistes välisriikides ja esindanud Eestit välisteenistuses erinevates ametites kokku 24 aastat. «Ma olen täiesti kindel, et Eesti saab väga tugeva välisministri, kes ei vaja sisseelamiseks aega,» ütles ta ja lisas, et praeguses julgeolekuolukorras tuleb ministrikandidaadile kasuks varasem nii välis- kui julgeolekupoliitikas tegutsemise kogemus. «Seda ma hindan Marina Kaljurannas väga-väga kõrgelt.»

Juhatuses oli tema sõnul ministrikandidaadi üle «päris tõsine» arutelu, mille järel sai kandidaat «vägagi veenva» toetuse osaliseks.

Rõivase sõnul toodi juhatuses muu hulgas esile, et välisministeeriumilt oodatakse ka Eesti ettevõtete huvide esindamist, samuti peeti oluliseks, et Eesti roll Euroopa Liidus oleks aktiivne. «Selliseid häid soove ja soovitusi anti mitmete juhatuse liikmete poolt kaasa,» märkis ta ja avaldas veendumust, et ka Reformierakonna varasemad välisministrid on Kaljurannale uues ametis toeks.

Peaminister läheb kolmapäeval Kadriorgu, kus esitab presidendile praeguse välisministri Keit Pentus-Rosimannuse tagasiastumisavalduse ja teeb ettepaneku nimetada ametisse uus minister.

Ametisse astub Kaljurand vande andmisega riigikogu ees, seega peab parlament juba lähiajal vande kuulamiseks erakorraliselt kogunema. Rõivase sõnul peaks riigikogu erakorraline istungjärk toimuma järgmise nädala lõpus.

Marina Kaljurand sündis 6. septembril 1962 Tallinnas, õppis Tallinna 7. keskkoolis ja lõpetas cum laude Tartu Ülikooli õigusteaduse eriala. Ta on lõpetanud ka Eesti Diplomaatide Kooli ning saanud magistrikraadi rahvusvahelise õiguse ja diplomaatia alal Tufts Ülikoolis USAs. Täiendanud on ta end Lapi Ülikoolis Soomes, Pittsburgh'i ja Durhami Ülikoolis ning Civil Service College'is Suurbritannias.

Diplomaatilist teenistust alustas Kaljurand 1991. aastal välisministeeriumi pressi- ja infoosakonnas. Aastatel 1992–1996 töötas ta välisministeeriumi juriidilise osakonna rahvusvaheliste lepingute büroo direktorina ning oli 1996–1999 nõunik Eesti saatkonnas Helsingis.

Aastatel 1999–2001 oli Kaljurand välisministeeriumi juriidilise osakonna peadirektor ning 2001–2005 juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantsler. Aastatel 2004–2006 töötas ta Eesti suursaadikuna Iisraelis, 2005–2008 suursaadikuna Venemaal ja 2007–2011 suursaadikuna Kasahstanis. Aastatel 2008–2011 oli ta välisministeeriumi asekantsler välismajanduse ja arengukoostöö küsimustes.

Aastatel 2011–2014 oli Kaljurand suursaadik Ameerika Ühendriikides ja Mehhikos ning 2011–2013 ka suursaadik Kanadas. Praegu töötab ta välisministeeriumi juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantslerina.

Kaljurand on saanud 2004. aastal presidendilt Valgetähe III klassi ja 2008. aastal Riigivapi III klassi teenetemärgi.

Kaljurand on parteitu ega ole valimistel kandideerinud.

Praegune välisminister, ringkonnakohtus Autorollo pankrotiasjaga seoses vastutavaks tunnistatud Keit Pentus-Rosimannus esitas tagasiastumisavalduse eelmise nädala kolmapäeval, öeldes, et lugupidamine Eesti riigi ja tema institutsioonide vastu ning arusaam euroopalikust poliitilisest kultuurist ei luba tal kujunenud olukorras teisiti käituda.

Pentus-Rosimannus on välisminister olnud alates eelmise aasta 17. novembrist, enne seda oli ta alates 2011. aastast keskkonnaminister. Aastatel 2007–2011 kuulus ta riigikokku, kuhu on lubanud nüüdki pärast ministrikohalt vabanemist naasta. Parlamendis peab talle koha vabastama reformierakondlane Ivi Eenmaa.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles