Vabaerakonna üldkogul peetud ülevaatekõnes rääkis erakonna esimees Andres Herkel erakonna loomisega seotud raskustest ja tulevastest eesmärkidest.
Herkel sõnastas Vabaerakonna eesmärgid
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
30. mai 2015, 15:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tulevastest eesmärkidest peab Herkel oluliseks, et erakond määratleb oma väärtushoiakud. «Esiteks, erakonna ideoloogiline määratlemine ehk millisesse Euroopa parteiperekonda peaksime kuuluma? Tihti tehtud etteheide, et Vabaerakonnal justkui pole maailmavaadet on vale. Alalhoidlikkus ja rahvuslus on programmi eeskõnes selgesti esile tõstetud väärtused. Kuid isegi rohkem meeldib mulle Sergei Metlevi poolt välja käidud vabakonservatismi mõiste. Selles on värskust ja intriigi,» ütles Herkel.
Herkel peatus ka erakondade riikliku rahastamise teemal ja erakonnas sees puhkenud arutelul, kuidas seda raha kasutada. «Kui me ei kasuta jooksvateks tegevuskuludeks enamat kui poole riigieelarvelisest toetusest, siis peame me varem või hiljem otsustama, mida ülejäänud poolega teha. Muide, üks BNSi ajakirjanik küsib seda minult praktiliselt iga nädal, justkui oleks Vabaerakond mingi investeerimisfond. Ma ei saa ka täna selget vastust anda, aga sisemisi arutelusid me sel teemal kindlasti vajame,» rääkis Herkel.
Otsustada tuleb Herkeli sõnul ka küsimus, kuidas minnakse kohalikele valimistele – kas Vabaerakonna nimekirjadega või valimisliitudes?
Herkeli sõnul võiks Vabaerakond oma nimekirjaga minna välja vähemalt Tartus ja Tallinnas.
«Jah, sellega on aega ja see küsimus tuleb lahendada pigem konkreetses omavalitsuses kui üldkoosolekul. Aga vähemalt suurte linnade probleem jääb intriigina üles. Kui meie avalik toetus on oluliselt kõrgem kui valimispäeval kolm kuud tagasi ja pole näha, et võimalike toetajate-valimisliitlaste kaubamärk omandaks ligilähedase tugevuse, siis on pragmaatiliselt otstarbekas kasutada Vabaerakonna nime. Näiteks Tallinnas ja näiteks Tartus,» ütles Andres Herkel.
«Me peame alal hoidma seda idealismi, avatud võimalusi ja avatud platvormi toetajate jaoks, mis meil õnnestus viimasteks valimisteks luua. See on suur väärtus, mida hoida. Kui meie peaksime tõsiselt kartellistuma ja hakkama kaitsma üksnes erakonna etableerunud tuumiku egohuve, siis tekib 2019. aastaks olukord, kus Eesti ühiskond vajab juba uut Vabaerakonda,» märkis Herkel lõpetuseks.