Nii erakonnad kui kodanikealgatused on teinud eri teemadel riigikogule pöördumisi, kogudes neile tuhandeid allkirju. Postimees uuris, mis nendest edasi saab.
Mis saab tuhandete inimeste pöördumistest riigikogule?
30. mai 2015, 19:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui pöördumine riigikogu esimehele üle antakse, läheb see kantseleisse, mis kõigepealt kontrollib, kas see vastab seaduses esitatud nõuetele. Selleks võib kuluda pikk aeg, sest muuhulgas tuleb üle kontrollida kõik pöördumisele antud allkirjad. Kui kõik on korras, võtab riigikogu juhatus selle menetlusse ja määrab, milline komisjon sellega tegelema peaks.
Riigikogu pressiteenistuse kokku pandud infost selgub, et praeguse seisuga on riigikogu menetlusse võetud kokku 6 kollektiivset pöördumist. Oluline on seejuures, et erinevalt eelnõudest ei lange kollektiivsed pöördumised riigikogu koosseisu lõppedes menetlusest välja, vaid uus koosseis arutab neid edasi.
1. Kollektiivne pöördumine «Lõpetada erakondade ületoitmine!» (3940 allkirja, võeti menetlusse 28.10.2014, menetles põhiseaduskomisjon)
Seda arutas nii eelmise kui ka selle koosseisu põhiseaduskomisjon. Komisjon otsustas riigikogu kodu- ja töökorra seaduse alusel lahendada pöördumises püstitatud probleem koalitsioonileppe raames, lisades sinna punkti: «Ühtlustame valimisseadused ning analüüsime poliitilise konkurentsi elavdamise võimalusi (sh reklaamikulude ülempiir, kautsjoni maksmine, üleriigilise nimekirja institutsioon ja valimisringkondade proportsioonid). Taotleme muudatuste sisseviimisel konsensust.»
2. Kollektiivne pöördumine riigieelarve seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmiseks (1256 allkirja, võeti menetlusse 28.10.2014, menetles rahanduskomisjon)
Rahanduskomisjon algatas pöördumise põhjal maksukorralduse seaduse täiendamise seaduse eelnõu, mis võeti vastu 19.02.2015.
3. Kollektiivne pöördumine tööealiste puudega inimeste, töövõimetuspensionäride ja omastehooldajate kaitseks töövõimereformi rakendumisel (üle 3500 allkirja, menetlusse võetud 20.11.2014, menetles sotsiaalkomisjon)
Sotsiaalkomisjon arutas antud pöördumist enne selle menetlusse võtmist oma mitmel istungil, mil kohal viibis ka pöördumise esitajate esindaja. Samuti toimus 6. novembril 2014 Riigikogu täiskogus olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu «Töövõimereformist ja puuetega inimeste olukorrast».
4. Kollektiivne pöördumine iseseisva piirivalve taastamise asjus (3572 allkirja, menetlusse võetud 09.01.2015, menetles õiguskomisjon)
Õiguskomisjon ei toetanud iseseisva piirivalveasutuse taasloomist ning lahendas pöördumise Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse alusel. 2016. aasta alguses valmib Riigikontrollis audit «Politsei- ja Piirivalve ühendamise tulemuslikkus ja väljavaated edaspidiseks», pärast mida arutab riigikogu õiguskomisjon uuesti politsei- ja piirivalveameti toimimise küsimusi ja kujundab selle suhtes seisukoha.
5. Kollektiivne pöördumine ravimiseaduse muutmiseks ning apteekide omandipiirangu kehtestamiseks (2500 allkirja, menetlusse võetud 09.01.2015, menetles sotsiaalkomisjon)
18.02.2015 võttis riigikogu vastu ravimiseaduse muutmise seaduse, millega kehtestati üldapteegi tegevusloa väljastamisele piirangud. Sotsiaalkomisjon luges kollektiivse pöördumise menetluse lõppenuks, kuna antud eelnõuga oli pöördumise esitanute soov juba täidetud.
6. Kollektiivne pöördumine «1000 eurot miinimumpalgaks» (5339 allkirja paberil, 3944 interneti teel, menetlusse võetud 14.04.2015, menetleb sotsiaalkomisjon)
See pöördumine on praegugi komisjonis arutamisel.
Ei vastanud nõuetele
Lisaks eelnimetatutele on üle antud veel kaks pöördumist, mis ei vastanud täielikult kollektiivse pöördumise nõuetele, sest neil puudusid nõutud PIN2ga digiallkirjad. Arvestades esitajate soove ning regulatsiooni uudsust palus aga riigikogu juhatus komisjonidel võimalusel neid siiski arutada analoogselt kollektiivse pöördumisega.
1) Pöördumine «Karusloomakasvanduste keelustamine Eestis» (nii digitaalselt kui ka kirjalikult ühtekokku 9000 allkirja, lisaks veel hiljem lisandunud 1180 digiallkirja, menetlusse võeti 21.11.2014, menetleb maaelukomisjon)
Maaelukomisjon arutas pöördumist oma 26.01.2015 istungil, kohal olid ka MTÜ loomade eestkoste organisatsiooni Loomus esindajad. Komisjon otsustas, et kui riigikogu uus koosseis on tööd alustanud, tuleks korraldada pöördumises tõstatatud teemadel avalik istung, kus oleksid esindatud erinevad huvipooled. Ühtlasi tehti ettepanek põllumajandusministeeriumile koostada ülevaade Eesti karusloomakasvatusest.
Maaelukomisjoni ja keskkonnakomisjoni ühine avalik istung karusloomakasvanduste keelustamise teemal toimub teisipäeval, 2. juunil kell 14 riigikogu konverentsisaalis.
2) Pöördumine «1000-euroste arvete deklareerimisnõude tühistamine» (1901 allkirja, menetlusse võetud 12.02.2015, menetleb rahanduskomisjon)
Rahanduskomisjon saatis pöördumise esitajatele esimese vastuskirja 12.02.2015 ning jättis selles küsimuses seisukohtade kujundamise ning siduvate otsuste tegemise riigikogu uuele koosseisule. Millal rahanduskomisjoni uus koosseis antud teemat arutab, ei ole veel teada.
Menetluse ootel
Lisaks on hiljuti riigikogule esitatud veel kaks pöördumist, mis ei ole menetlusse võetud ja mille puhul käib toetusallkirjade kontrollimine. Nimelt peab vastavalt seadusele olema pöördumisel vähemalt 1000 allkirja, kantselei kontrollibki, kas vähemalt 1000 allkirja kehtib. Ootel on Eesti Ametiühingute Keskliidu esitatud pöördumine haigushüvitiste teemal ning Vabaerakonna esindajate pöördumine kütuseaktsiisi osas.
Vaata ka: