Eesti suuremad parteid ei käsitle venekeelseid valijaid eraldi huvigrupina, sest põhiprobleemid on nende hinnangul inimestel rahvusest sõltumata sarnased.
Venekeelsete valijate peibutamiseks erakondadel eraldi plaani pole
27. september 2010, 17:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Ülikooli politoloogi Rein Toomla uuring näitab, et venelased huvituvad poliitikast rohkem kui eestlased ja nemad käivad ka eestlastest agaramalt valimas. 2009. aastal käis kohalikke volikogusid valimas 74 protsenti küsitletud eestlastest, 83 protsenti naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse saanutest ning 75 protsenti siinsetest vene kodanikest.
Reformierakonna peasekretäri Kristen Michali sõnul töötavad nemad majanduskasvu nimel ning selle saavutamine, olgu siis turvalisuse, energiasõltumatuse või peredele tasuta teenuste pakkumise tagamise teel, ei sõltu kuidagi rahvusest. «Seega ei kavatse me küll kuidagi hakata tegema vahet eri rahvuses inimeste vahel,» märkis ta.
Keskerakond seevastu rõhub tööpuuduse probleemile ning üritab selle küsimusega jõuda samuti kogu Eesti rahvani. «Olenemata inimese rahvusest on talle eluliselt vajalik töö olemasolu, see ongi põhiküsimus,» märkis erakonna peasekretär Priit Toobal.
Erakonna Eestimaa Rohelised eestkõneleja Aleksei Lotmani sõnul lähtuvad ka nemad sellest, et inimeste põhimõttelised vajadused – näiteks puhas õhk, joogikõlbulik vesi, tervislik toit, soojapidav elamu ja mitmekesine loodus – ei erine eesti- ja venekeelsete valijate vahel. Rohelised üritavad jõuda iga valijani lihtsa sõnumiga – mitte kõik asjad ei tule enam iseenesestmõistetavalt kätte, kui jätkub senine ressursikasutuspoliitika.
Sotsiaaldemokraatliku erakonna peasekretäri Kalvi Kõva arvates hakkavad venekeelsed kodanikud üha enam mõistma, et neil on õigus valida, sõna sekka öelda ja et nende häälest ühiskonnas sõltub midagi ning see on ilmselt ka põhjus, miks venekeelsete kodanike valimisaktiivsus on tõusnud.
Kõva sõnul ei rõhuta sotsiaaldemokraadid rahvuste erinevust ega tõmba piire emakeele järgi, küll aga on nende uue programmi lõimumise ja rahvusvähemuste peatükis mitmeid vene inimesi eraldi puudutavaid teemasid - näiteks toetab erakond mittekodanike peredesse sündinud lastele automaatselt Eesti kodakondsuse andmist, ilma et vanemad peaksid selleks eraldi avalduse tegema.
Ka on sotsid veendunud, et kõigile mitte-eestlastele peaksid eesti keele kursused olema tasuta ning ravimite infolehed peaksid olema ka venekeelsed.
IRL seevastu on käivitanud üleriigilise küsitluse, et kuulata rahvusest hoolimata nii eestlaste kui venelaste seisukohti ja ootusi poliitikale ning võtta kogutud arvamused arvesse oma valitsemisprogrammi koostamisel aastateks 2011-2014.
«Eeldame, et see toob kaasa valimisaktiivsuse tõusu nii eestlaste kui mitte-eestlaste seas,» märkis IRLi peasekretär Ken-Marti Vaher. Tänaseks on tema sõnul küsitlusele vastanud juba enam kui 25 000 inimest.