Riigikogu kultuurikomisjon otsustas täna saata esimesele lugemisele valitsuse algatatud uue keeleseaduse eelnõu ja esimene lugemine lõpetada.
Uus keeleseadus jõuab riigikogu ette
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelnõu kehtestab muuhulgas eestikeelsuse nõude välireklaamile, kaasa arvatud poliitilisele välireklaamile. Selle järgi peavad avalikku kohta paigaldatud viidad, sildid, ettevõtte liiginimetus ja välireklaam, sealhulgas poliitilise agitatsiooni eesmärgil paigaldatud välireklaam, olema eestikeelsed.
Ajakirjandusliku keelekasutuse osas peab meediaettevõtja järgima oma väljaannetes, veebilehel ning tele- ja raadiosaadetes keelekasutuse head tava. Selle puhul eeldatakse ajakirjanduse enese aktiivsust oma keelekasutuse kujundamisel ning ka keelekasutuse hea tava kohta teatud põhimõtete kokkuleppimist ning kirjapanekut.
Loobutud on eelnõu esimeses versioonis kehtestatud kohustusest, millest lähtuvalt peaks ajakirjandusettevõtted järgima kirjakeele normi.
Ühe muudatusena eesti keele tasemeeksami korralduses sätestab eelnõu, et eesti keele tasemeeksamit ei pea sooritama isik, kes on sooritanud eestikeelse kutseeksami ja töötab kutsetunnistusel märgitud kutsealal.
Lisaks sätestab eelnõu Eesti keelenõukogu moodustamise seaduse tasandil ja näeb ette, et riigikogu arutab keelepoliitikat ning eesti keele arengut olulise tähtsusega riikliku küsimusena vähemalt kord kahe aasta jooksul.
Riigikogu täiskogu arutab eelnõu 29. septembril.
Tegemist on 21. veebruaril 1995 vastu võetud keeleseaduse uue redaktsiooniga, kus on korrastatud ja loogilisemaks muudetud seaduse ülesehitust, mis läks vahepealsete muudatuste käigus segaseks.