IRLi volikogu kiitis heaks koalitsioonileppe ja kinnitas ministrikandidaadid

Piret Lakson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Täna õhtul kogunenud Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) volikogu andis heakskiidu kolme erakonna koalitsioonileppele ning kinnitas ka ministrikandidaadid.

IRLi volikogu kiitis koalitsiooni mineku heaks üsna konsensuslikult, vastuhääli polnud, erapooletuks jäi kaheksa volikogu liiget.

IRLi esimees Urmas Reinsalu ütles pärast volikogu istungit, et koalitsioonikõnelused olid küll pikad, kuid lõpptulemus on erakonna jaoks positiivne ning suures plaanis on tasakaalupunkt leitud. «Me ei pea ohverdama oma põhimõtteid. Vastupidi, me saame oma programmilisi seisukohti ellu viia, ja me oleme valmis valitsusse nendel poliitilistel eesmärkidel minema,» sõnas Reinsalu.

Koalitsioonilepingu puhul oli tema sõnul suuremaks vaidluseks madalapalgaliste inimeste toimetuleku parandamine. «Leidsime kompromissi, mis ei ole küll IRLi maksureform, aga mis reaalselt aitab suurusjärgus 75 000 töötavat inimest,» lausus Reinsalu.

Kokkuleppele jõuti selles, et vähemalt alampalgaga töötanud inimesed saavad aasta lõpul taotleda riigilt palga suurusest sõltuvat tagasimakset. Näiteks inimene, kes on aasta aega töötanud alampalgaga, saab aasta lõpus tagasimaksega ligi viiendiku teenitud palgale lisaks. See kasvatab Reinsalu sõnul töömotivatsiooni, inimeste sissetulekuid ja läbi suurema sisetarbimise ka Eesti majandust.

«Volikogus oli selle idee üle väga tõsine debatt. Samuti oli tõsine arutelu riigihaldusreformi üle - oleme küll üldise töösuunise kokku leppinud, aga kuidas seda jõustatakse, sõltub juba hästi palju selle n-ö elluviimisest,» nentis Reinsalu.

Palju on spekuleeritud, et uus valitsus ei pea kuigi kaua vastu. Arvatakse, et ehk kestab see kohalike omavalitsuste valimisteni, kui niigi hästi läheb. «Võib-olla kui see liit oleks sündinud ülemäärase optimismiga, n-ö armastusabieluna, siis jääks see ehk märksa lühiajalisemaks sellest mõistusliidust, mis sündis praegu ning mille puhul on kõik partnerid tegelikult väga ratsionaalselt ja kiretult oma arusaama Eesti tulevikust paika pannud. Pannud paika selle, mida me teeme ja mida me ei tee ehk kus me konsensust ei leidnud,» rääkis ta.

Aaviksoo: küsimused pigem detailides

IRLi aseesimees ja volikogu liige Jaak Aaviksoo ütles, et arutelu oli küllalt nüansirikas, kuid lõppotsus oli ikkagi suhteliselt üksmeelne. «Eks osundati sellele, et nii mõnigi erakonna seisukoht oleks võinud tugevamini väljendatud olla, kuid küsimused olid ikka pigem detailides,» rääkis Aaviksoo, lisades, et seda, kas minna koalitsiooni või mitte, ei seadnud keegi küsimärgi alla. Samuti ei pakutud alternatiivseid ministrikandidaate.

Aaviksoo on veendunud, et vaatamata IRLi toetuse langusele, suudab erakond end tõestada. «Kui IRL suudab oma valitsuse perioodi jooksul haldusterritoriaalse reformiga edasi jõuda, rahandus- ja justiitsministri tugeval juhtimisel riigibürokraatiat vähendada ja madalapalgaliste toimetuleku osas midagi ära teha, siis ma arvan, et oleme tulevikus kindlasti palju tugevamas positsioonis, kui me seda täna oleme. Ent see sõltub juba valitsemisest ja ministrite suutlikkusest,» rääkis Aaviksoo.

IRLi tuntakse tema sõnul ajalooliselt eelkõige erakonnana, mis tegeleb riigikaitse, välissuhtluse ja hariduse küsimustega, neid portfelle aga erakonnal seekord ei ole. «Nüüd ongi meil võimalus laiendada oma profiili ja tõestada, et oleme ka muudes valdkondades võimelised pakkuma tõsiselt võetavat poliitikat,» lisas ta.

Täna õhtul kiitis valitsusleppe heaks ka sotsiaaldemokraatide volikogu. Reformierakonna volikogu andis uuele valitsusliidu leppele heakskiidu esmaspäeva õhtul.

IRLi volikogu kiitis teisipäeva õhtul heaks ka juhatuse otsuse ministrikandidaatide kohta. IRLi juhatus otsustas esmaspäeval, et justiitsministriks saab erakonna esimees Urmas Reinsalu, rahandusministriks eelmise riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees Sven Sester, keskkonnaministriks Marko Pomerants ja sotsiaalkaitseministriks eelmise riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees Margus Tsahkna.

Pomerantsi asendusliikmeks riigikogus saab Einar Vallbaum, Tsahknat asendab Kalle Muuli ning Reinsalu Mart Nutt. Rahandusministrina tööle asuv Sven Sester mandaati ei saanud.

Reformierakond saab loodavas valitsusliidus seitse ministrikohta, SDE ning IRL kumbki neli ministrikohta.

Sester: tunneme siirast rõõmu

Rahandusministri kandidaadiks kinnitatud Sester ütles koalitsioonilepet kommenteerides, et ühelt poolt on pidanud kõik kolm osapoolt astuma samme tagasi, kuid teisalt tunneb IRL siirast rõõmu, et lõpuks on suuremat tähelepanu pööratud ka madalapalgalistele. «Näeme leppes ka meetmeid, mis on seotud haldusreformiga, lisaks üksikvanemate elatusfond. Selliseid meetmeid, mis on läbi aastate olnud IRLi nägu ja nägemus, on koalitsioonilepingus päris mitmeid,» rõõmustas ta.

Rahandusministrina tahab Sester muuseas aidata kaasa Eesti majanduskasvule ja parandada dialoogi Eesti ettevõtjatega. Tihedat koostööd peaks ta aga hakkama tegema Reformierakonna ridadest tuleva riigihalduse ministriga. Küsimusele, mida ikkagi riigihalduse minister tegema hakkab, vastas Sester, et koalitsioonilepingu sõlmimisel täpsustatakse ka erinevate ministrikohtade pädevused. «Täna on enam-vähem teada, milliseid tugimeetmeid ja struktuure võiks üks konkreetne minister haldama hakata, aga lõplikud otsused veel tulevad,» lausus ta.

Sester ei hakanud end võrdlema varasema rahandusministri Jürgen Ligiga. Samuti ei hakanud ta spekuleerima, millega tegeleks ta siis, kui ta ikkagi poleks riigikokku pääsenud.

Reformierakond, SDE ja Isamaa ja Res Publica Liit sõlmivad koalitsioonilepingu kolmapäeva keskpäeval. Kell 14 esitab Reformierakonna esimees, peaministrikandidaat Taavi Rõivas riigikogule ettekande valitsuse moodustamise alustest, misjärel peab parlament otsustama, kas anda talle valitsuse moodustamiseks volitused.

Volituste saamisel peaks Rõivas sõitma Kadriorgu, et esitada uue valitsuse koosseis presidendile. Uus, maksimaalselt 15-liikmeline valitsus astub ametisse vande andmisega riigikogu ees, millega algavad uue ja lõpevad tagasi astunud valitsuse volitused. Pärast seda vabastab president eelmise valitsuse ametist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles