Meenutuseks: valimiste järel lootis Reformierakond valitsuse tempokat moodustamist

Karin Kangro
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Vahetult pärast 1. märtsil toimunud riigikogu valimisi avaldas Reformierakonna esimees Taavi Rõivas keerukale julgeolekuolukorrale viidates soovi panna toimiv valitsus kokku võimalikult tempokalt, praeguseks on konsultatsioonide algusest möödunud kolm ja pool nädalat ning valimistest pea terve kuu.

Rõivas ütles 4. märtsil, kui erakonna juhatus otsustas alustada konsultatsioone Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ja Vabaerakonnaga, et kuigi kõnelustele kuluvat aega mõõdetakse pigem nädalates kui päevades, on eesmärk toimiv valitsus kokku panna võimalikult tempokalt, et kui parlament esimest korda koguneb, saaks uus valitsus kohe ka ametisse.

«Ühelt poolt me tahame, et see koalitsioonileping saaks põhjalikult läbi vaieldud, aga teisalt me anname endale aru, et venitamiseks meil aega ei ole. Me ei saa lubada seda, et praeguses üsna keerulises julgeolekuolukorras kestab pikalt see aeg, kui uus valitsus ei ole ametisse asunud,» ütles ta.

Foto: Tairo Lutter / Postimees

Konsultatsioonid algasid 6. märtsil ning kolm päeva hiljem ütles Rõivas, et kõnelustega ei kavatseta venitada, kuid samas pole seatud ka eesmärki kõik väga ruttu kokku leppida või detailides lahtiseks jätta. «Pigem mulle meeldib see, kui me lepime ka vajadusel väga suurtes detailides kokku,» märkis ta.

10. märtsil ütles Rõivas, et kellelgi pole põhjust arvata, et koalitsioonikõnelused kulgeksid liiga aeglases tempos. Tema sõnul otsustati alustada kõnelusi viie-kuue kõige olulisema teema sõnastamisega ja ka nende arutamiseks tuleb võtta aega. «Me ikkagi tempo seame endale ise ja praeguse seisuga ei saa küll öelda, et oleks kuidagi liiga palju plaanitust kauem ka läinud,» lausus Rõivas.

Küsimusele, millal tehakse põhiküsimustes otsused, vastas ta 12. märtsil, et kui ennast tähtaegadesse kinni mõelda, võib see mõjutada arutelu kvaliteeti. Ka kaks päeva hiljem ütles ta koalitsioonilepingu valmimisest rääkides, et konkreetsetesse tähtaegadesse ei saa ennast liiga kinni mõelda. «Iseenesest me oleme ju päris mitmel teemal päris palju jõudnud ka juba läbi arutada, aga selge on see, et ikka läheb veel mitu nädalat, enne kui me saame öelda, et koalitsioonilepe hakkab vormi võtma,» märkis ta.

Foto: Liis Treimann

Esimeste vahekokkuvõtete tegemist plaaniti Rõivase sõnul alustada 18. märtsil. «Loodetavasti on sellega võimalik kolmapäeval algust teha. Kas me juba kolmapäeval kõikides suurtes plokkides kõik need kompromissid või lähtekohad suudame selgeks saada, vaatame seda üks samm korraga. Igal juhul siis me hakkame sellega tegelema,» ütles Rõivas 17. märtsil.

Samuti märkis ta, et kui eesmärk on neljaks aastaks toimiv valitsusliidu lepe kokku saada, siis ei pea ka ootama, et see oleks paari nädalaga või nipsust tehtav. Rõivas tõi ühtlasi näiteks, et mõnes Euroopa riigis on läbirääkimised kestnud lausa mitu kuud. «Loodetavasti meil nii kaua ikkagi päris ei lähe,» ütles ta enne, kui koalitsiooni moodustamiseks peetavatel konsultatsioonidel aeg maha võeti.

Delegatsioonide järgmine kohtumine toimus alles 23. märtsil pärast seda, kui Reformierakonna juhatus oli Vabaerakonna konsultatsioonidelt kõrvale jätnud. 24. märtsil ütles Rõivas, et koalitsioonileppe allkirjastamise kuupäevast olulisem on see, kas kolme erakonna esindajatel on riigikogu avaistungiks kindel veendumus, et koalitsioon on võimalik ühiselt moodustada. «Praegu me liigume selles graafikus, et see on võimalik. See on vähemalt minu jaoks plaan A ja ma ei näe, et see võimatu oleks, aga kindlasti see eeldab väga tihedaid tööpäevi,» ütles Rõivas.

Foto: Jaanus Lensment / Postimees

25. märtsil avaldas Rõivas lootust, et peamistes küsimustes jõutakse kokkuleppeni nädala lõpuks, enne uue riigikogu kogunemist. Ka siis ei soovinud ta koalitsioonilepingu valmimise tähtaega ennustada, öeldes, et see sõltub lähematest päevadest.

Tema hinnangul püsis siis veel võimalus, et nädalavahetusel saavad koalitsioonilepingu teksti arutada erakondade volikogud ja uue nädala alguses on võimalik see allkirjastada.

Eelmisel neljapäeval ehk 26. märtsil saatiski Reformierakonna volikogu esimees Kristen Michal partei volikogu liikmetele kirja, kus palus olla valmis võimalikuks kogunemiseks juba laupäeval. Päeva jooksul jõuti konsultatsioonidel aga arusaamiseni, et enne esmaspäeva pole volikogudel kogunemiseks põhjust.

Reedel ütles Rõivas, et erakonnad loodavad sõlmida pühapäeval suuremates küsimustes koondkokkuleppe, kuid seejärel tuleb koalitsioonilepe veel kokku kirjutada ja saada sellele ka erakondade volikogude heakskiit. Ta kordas ka, et tähtaegadest olulisem on lepingu kvaliteet.

Foto: Liis Treimann

Eile kinnitas Rõivas, et võimukõnelusi pidavad erakonnad on jõudnud kuues põhiküsimuses ühise arusaamani ning kuigi rea teemade arutamist tuleb veel jätkata, loodetakse kogu koalitsioonilepingus kokku leppida selle nädala lõpuks.

Hiljem täpsustas ta, et ideaalis võiks koalitsioonileping olla kokku räägitud suureks reedeks.

Tänase seisuga on mitmetes küsimustes kokkulepped sõlmimata ning kõnelusi jätkatakse homme.

Foto: Liis Treimann / Postimees
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles