Reformierakonna aseesimees Jürgen Ligi selgitas, et Vabaerakonna võimukõnelustest kõrvale jätmisel oli mitmeid põhjuseid. Näiteks takistas koostööd Vabaerakonna soov vastanduda.
Jürgen Ligi: me tõesti proovisime
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
21. märts 2015, 15:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Me tõesti proovisime, kuigi uus ja värske osutus kõige vanemaks. Aga esimesest päevast isegi läbirääkimiste laua taga, rääkimata seltskondadest ja seltskonnameediast, kostnud arutelu selle ümber, et Vabaerakonnale pole kasulik valitsuses olla, segas. Sekka väljapoole jagatud õpetussõnad, kuidas tuleb läbi rääkida tegelikult, kuidas enne tuleb ära otsustada väiksema soovid ja kuidas kõik peavad läbirääkimised katkestama,» kirjutas Jürgen Ligi oma Facebookis.
Ta lisas, et valimisprogrammi väliselt kerkinud tulumaksu tõstmise ja ettevõtte tulumaksu nõudmine oli märk samast kaalutlemisest.
«Seega, jäägem sõpradeks, aga, vabandust, väikeste vastandujate asemel on riigivalituses eelistatud täieprogrammilised, selgete vaadetega ning meeskonnana toimida lubavad partnerid. Ilma ei tule otsuseid mingitest muutustest. Ka nende rääkimised on piisavalt rasked, kannatust ja leppimist nõudvad, aga me loodame sedapidi tulemusteni jõuda,» kirjutas Ligi