Võimukõneluste sisulisi läbirääkimisi alustatakse julgeolekuteemadega

Täna jätkusid nelja erakonna konsultatsioonid valitsusliidu loomiseks. Paika pandi peamised teemad, millega hakatakse tegelema alates esmaspäevast. Kõige olulisem punkt, millest alustatakse, on Eesti riigi julgeolek. 

Tänaseid kõnelusi alustati sellega, et kuulati ära rahandusministeeriumi informatsioon selle kohta, millised on riigi rahalised võimalused lähematel aastatel. «Vaatasime otsa nii riigi eelarvestrateegia põhinumbritele kui ka erinevatele rahalistele seisudele. Seejärel jätkasime kõige suuremate probleemvaldkondade, eesmärkide, ülesannete sõnastamisega,» selgitas Reformierakonna esimees Taavi Rõivas. Samuti lepiti kokku edasises töögraafikus ning selles, et esimese teemana võetakse ette julgeolek ning kuidas Eesti riiki hästi kaitsta. 

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) esimees Urmas Reinsalu pidas tänast arutelu asjalikuks ning kinnitas, et esimene teema, milles ühisosa otsima hakatakse, on Eesti riigi kaitsmine. «Ma arvan, et see lähtekoht on väga hea, kuna maailmavaatelisi põhimõttelisi erinevusi meie erakondade vahel ei ole. Aga kindlasti kõik annavad oma panuse, et Eesti riik oleks tugevamini kaitstud,» ütles Reinsalu. 

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) esimees Sven Mikser lisas omalt poolt, et julgeolekust on hea alustada, kuna sellel teemal on erakondadel rohkem seda, mis neid ühendab, kui seda, mis neid lahutab. Ta ütles, et pärast julgeolekuteemasid jõutakse küsimusteni, mis paneb majanduse kasvama, mis aitab sotsiaalseid probleeme lahendada ja hädasolijaid aidata. Samuti on tema sõnul vaja jõuda ka riigireformi küsimusteni, mis on kõigile läbirääkimistel osalevatele erakondadele oluline teema. 

SDE erakonna esimees selgitas, et erakondade esindajad otsustasid kaardistada olulised valdkonnad, kus saaks mõõta edenemist ja loodava valitsuse toimetulekut oma väljakutsetega. «Kindlasti need teemad nagu majanduskasv, riigireform, vaesuse ja regionaalse mahajäämuse vähendamine on teemavaldkonnad, kus valitsuse suutlikkus või suutmatus olulist edasiminekut saavutada on mõõdupuu, kuidas valitsus hakkama saab. Sellest lähtudes saavad olema need vaevanõudvamad läbirääkimise osad,» rääkis Mikser.

Vabaerakonna esimees Andres Herkel toonitas aga, et kui püstitatud teemavaldkonnad on tinglikud. «Kui ühe või teise küsimuse all tõstatub ühe või teise osapoole poolt mingi probleem, mis päriselt sinna ei mahu, siis see ei kuku kuhugi tooli alla, vaid nihkub järgmisse teemablokki. Nende struktureerimine on omaette teadus,» selgitas Herkel ning lisas, et näiteks riigireformi temaatika alla mahub nii ministeriaalne tasand, haldusterritoriaalne korraldus, kui ka see, mida Vabaerakond on mõistnud demokraatiapaketi erakonna õiguse all. 

Lisaks uutele reformidele lubati ellu viia ka need plaanid, mis praegusel valitsusel tegemata on jäänud. «Usun, et kui sinna jõuame, siis kindlasti need asjad, mis jäid sahtlisse või tegemata, saavad ära tehtud,» ütles Mikser ja selgitas, et üleliia palju tegemata asju valitsusel ei ole. 

Tagasi riigi rahakoti juurde tulles märkis Rõivas, et enamikele asjadele, millel on tuntav hind, tuleb ka katteallikas leida ning selle jaoks palutigi rahandusministeeriumilt ülevaadet, millised on prognoositavad maksulaekumised ning millised on need kulutused, mis on juba riigi eelarvestrateegias ette nähtud. Tema sõnul on palju võimalik ära teha ka euroraha toel. 

Andres Herkel ütles omalt poolt rahandusministeeriumi ülevaadet kommenteerides, et olukord pole ülearu roosiline ning ei saa loota, et kuskilt hakkab raha tulema kõigi lubaduste täitmiseks.