Aruanne: millised lubadused jättis valitsus täitmata ja miks

Valitsus pidas viimase istungi enne valimisi. Foto: Tairo Lutter

Riigikantselei tegi ülevaate lubadustest, mis on praeguse seisuga valitsuskoalitsioonil veel täitmata ning tõi välja ka põhjendused, mis pandi kokku suheldes ministeeriumidega.

Valitsuse koalitsioonileppe 199 lubadusest 23 (12 protsenti) on 26. veebruari seisuga täitmata. Kõige rohkem täitmata koalitsioonileppe punkte on demokraatia peatükis (11st lubadusest on täitmata seitse).

Peaminister Taavi Rõivase sõnul võib see seis ka veel muutuda, kuna valitsus töötab edasi ka pärast valimisi, kuni uue valitsuse ametisse astumiseni.

Ülevaade täitmata punktidest koos selgitustega

Demokraatia ja kaasamine

1. Kaotame riigikogu valimistel kautsjoni erakondadele, kes osalevad riigikogu valimistel esimest korda.

2. Võrdsustame erakondade ja üksikkandidaatide vahel riigikogu valimistel ringkonnamandaadi saamise alused, kehtestades, et mandaadi saavad mõlemad 0,75 kvoodi täitumisel.

5. Muudame riigikogu töö- ja kodukorda kaasavamaks ja avatumaks. Kehtestame, et komisjon kaasab eelnõu arutellu valitsusvälised partnerid, kes olid kaasatud eelnõu ettevalmistamisel.

6. Kaotame keelu ühitada riigikogu liikme ja kohaliku omavalitsuse volikogu liikme töö. Sätestame, et riigikogu liige ei saa volikogu liikme töö eest hüvitist. Algatame hea poliitilise tava, et riigikogu liige ei kandideeri kohaliku omavalitsuse volikogu esimeheks ega aseesimeheks.

8. Kehtestame, et riigikogu liikmeid võib riigile kuuluvate äriühingute ja sihtasutuste nõukogude liikmeteks nimetada riigikogu komisjoni nõusolekul.

10. Kehtestame tõhusad reklaamipiirangud valimisreklaami tegemisele avalikust eelarvest.

Põhjendus: tegemist on nn demokraatia paketi eelnõudega, mille riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon esitas valitsusele arvamuse avaldamiseks mullu 27. märtsil. Eelnõud ei jõudnud riigikogus kolmandale lugemisele tulenevalt erimeelsustest koalitsiooni erakondade vahel. Demokraatia paketi eelnõudest kaks  võttis riigikogu vastu.

3. Ajakohastame presidendivalimiste korra, võimaldades üles seatud kandidaatidele pikemat avaliku debati aega.

Põhjendus: eelnõu pidi algatama riigikogu, kes seda aga ei teinud. Valitsusele arvamuse avaldamiseks eelnõud ei esitatud.

Sotsiaalne turvalisus, tööturg, tervishoid

17. Kvaliteetse arstiabi kättesaadavuse nimel toetame patsiendi valikuvõimaluste suurendamist tervishoius. Hooldus-, taastus- ja viljatusravis toetame liikumist vaba konkurentsi suunas.

Põhjendus: tegevusprogrammis ettenähtud tegevusi pole lubadusega seonduvalt valminud. Valitsuse tegevusprogramm nägi lubaduse täitmiseks ette kahte ülesannet: rahalise hüvitise põhimõtete väljatöötamine ravijärjekorra väliste vastuvõttude  kompenseerimiseks kindlustatule  ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus. Alustatud on rahalise hüvitise põhimõtete väljatöötamist ravijärjekorra väliste vastuvõttude kompenseerimiseks kindlustatule, mida piloteeritakse sünnitusabi valdkonnas. Vaba konkurentsi arendamiseks hooldus-, taastus- ja viljatusravis on alustatud pilootprojektide ettevalmistamisega, kuid väljatöötamiskavatsust pole kooskõlastusele esitatud.

23. Rahva tervise kaitseks sätestame, et ravimite infolehed peavad patsiendi nõudmisel olema apteegist kättesaadavad nii inglise, vene kui ka soome keeles.

Põhjendus: sotsiaalministeeriumil on esialgne analüüs ja ettepanekud infolehtede tõlkimisega seotud korralduslike küsimuste lahendamiseks küll valminud, kuid valitsuskabineti arutelule teemat ei esitatud ega seadusandlike muudatusi ei algatatud.

Haridus ja teadus

19. Töötame välja teadlase karjäärimudeli põhimõtted.

Põhjendus: teadlase karjäärimudeli põhimõtete väljatöötamine viiakse lõpule rahastuskontseptsiooni valmides. Karjäärimudeli põhimõtteid ja teaduse rahastamise kontseptsiooni ei saa lõpuni arendada samal ajal, kuna rahastuskontseptsioon on üks aluseid karjäärimudeli põhimõtete väljatöötamisel. Tervikliku rahastamiskontseptsiooni loomine on eeldatust aeganõudvamaks kujunenud,  mistõttu ei jõuta selle valitsuse ajal lõplikul kujul ka teadlase karjäärimudeli põhimõtteid välja töötada.

Ettevõtlus, innovatsioon, transport

2. Võtame vastu uue investeerimisfondide seaduse, mis muudab Eesti seadusandliku keskkonna investorite jaoks rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisemaks.

Põhjendus: uus investeerimisfondide seaduse eelnõu esitatakse riigikogu järgmise koosseisu ajal. Eelnõu ettevalmistamine on nõudnud põhjalikumat ja pikemat ettevalmistusaega. Kuna tegemist oleks olnud täiesti uue seaduseelnõu terviktekstiga, oleks ka riigikogu vajanud eelnõu menetlemiseks rohkem aega.

Energeetika

1. Võtame vastu uue Energiamajanduse arengukava aastani 2030, lähtudes alljärgnevaist põhimõtteist:

Põhjendus: energiamajanduse arengukava heakskiitmiseks on vaja seda eelnevalt arutada ka riigikogu suures saalis. Kuna riigikogu selle koosseisu töö on praeguseks lõppenud, ei saa praegune valitsus arengukava enne uue riigikogu tööle asumist heaks kiita ega riigikogule arutamiseks saata.

6. Töötame välja seadusandlikud eeldused energiaühistute tegutsemiseks. Bilansienergia süsteemi lahendame tehniliselt sel viisil, et soodustame energiaühistute loomist, kes suhtlevad põhivõrguga ühe isikuna.

Põhjendus: eelnõud ei jõutud õigeaegselt riigikogule esitada.

9.  Energiavarustuse töökindluse parandamiseks valmistame ette Elektrilevi omandilise eraldamise.

Põhjendus: sisulisi ettevalmistusi pole teadaolevalt tehtud. Tegevusprogrammis ettenähtud analüüs Elektrilevi omandilise eraldamise võimaluste ja mõjude kohta valmib rahandusministeeriumil märtsis.

Keskkond

14.      Jäätmete sorteerimise ja taaskasutamise edendamiseks kaotame koostootmise toetuste maksmise segaolmejäätmete põletamisele.

Põhjendus: vastava toetuse maksmist siiski jätkatakse, kuna täiendavad analüüsid on selgitanud, et segaolmejäätmete põletamine ei ole vastuolus jäätmehierarhiaga ning aitab kaasa jäätmete massladestamise vähendamise eesmärgi saavutamisele. Nii segaolmejäätmete põletamine kui ka mehaanilis-bioloogiline töötlemine annavad samuti panuse jäätmete ringlussevõtu eesmärgi saavutamisse, mis on jäätmekäitlushierarhias ladestamisest kõrgemal kohal.

17.      Stimuleerimaks jäätmete sorteerimist ja keskkonnahoidlikumaid jäätmekäitlusviise ning tagamaks kohalikele omavalitsustele jäätmehoolduse korraldamiseks püsivam rahastus, töötame uue keskkonnatasude raamkava koostamise raames välja Euroopa Liidu jäätmehierarhiast sõltuva jäätmekäitluse keskkonnatasudega maksustamise mudeli.

Põhjendus: Euroopa Liidu jäätmehierarhiast sõltuva jäätmekäitluse keskkonnatasudega maksustamise mudeli väljatöötamine toimub keskkonnatasude raamkava asemel jäätmeseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu raames. Kooskõlastusele saadetud eelnõu sisaldas ettepanekut kohalike omavalitsuste tegevuste rahastamiseks saastetasude kaudu. Läbirääkimised rahandusministeeriumiga lõpliku lahenduse osas jätkuvad. Seadust riigikogule ei esitatud.

20.     Selleks, et maksumaksjad teeniksid riigile kuuluva maavara kasutamisest suurimat võimalikku tulu, põlevkivi hind kataks keskkonnakahjustused ja kaoks konkurentsile suletud süsteem, analüüsime riigi põlevkiviressursi (välja arvatud elektritootmise julgeolekuvaru) lahutamist Eesti Energiast ning Riigi Maavarade Majandamise Aktsiaseltsi (RMMA) loomist riigi põlevkivivaru haldamiseks.

Põhjendus: riigi põlevkiviressursi analüüs pole valminud. Et leida põlevkiviressursi jaotamiseks kõige sobivaim alternatiiv, mis maksimeeriks maavara kasutamisest saadavat tulu, on kavas põlevkiviressursi jaotamise alternatiive ja selle mõjusid vaadelda keskkonnatasude muutuvkomponendi metoodika väljatöötamise käigus.

Õiguskord ja siseturvalisus

5. Isikute põhiõiguste ja riigi julgeoleku paremaks kaitsmiseks täpsustame julgeoleku- ja taustakontrolli teostamise korda. Tugevdame parlamentaarse järelevalve võimekust julgeolekuasutuste üle.

Põhjendus: eelnõu on justiitsministeeriumis valminud ning kooskõlastusel käinud, kuid pooltevaheliste eriarvamuste tõttu eelnõud sellele valitsusele ja riigikogule ei esitatud.

10. Koondame intellektuaalse omandi kaitset reguleeriva seadusandluse ühtsesse seadustikku.

Põhjendus: autoriõiguse seaduse ning selle rakendamise seaduse eelnõu väljatöötamiseks on Justiitsministeerium korraldanud mitmeid kohtumisi erinevate huvipooltega ning eelnõu tekst on valmis, kuid vajab veel täiendavaid arutelusid, mistõttu esitatakse eelnõu valitsusele järgmise riigikogu koosseisu ajal.

11. Suurendame finants- ja konkurentsirikkumiste puhul rahalist sundi.

Põhjendus: riigikogu ei ole vastavat seadusemuudatust algatanud. Justiitsministeeriumis on teemaga seonduvalt valminud konkurentsikuritegude menetluspraktika ja leebusprogrammi mõjude analüüs ning haldussunni tõhustamise analüüs. Samuti on Justiitsministeerium esitatud sügisel riigikogu õiguskomisjonile karistusseadustiku § 400 (ja sellega seonduvate sätete) muudatusettepaneku tulenevalt riigikogu õiguskomisjoni pöördumisest  justiitsministri poole palvega töötada välja ja esitada riigikogu õiguskomisjonile 30. septembriks lahendus konkurentsialaste süütegude paremaks ning tõhusamaks menetlemiseks.

Kultuur ja sport

5. Võtame vastu uue muinsuskaitse seaduse, mis loob ühendatud mäluasutuste struktuuri (ühendatud muinsuskaitse- ja muuseumiamet).

Põhjendus:  tulenevalt muudatuste mahukusest ja täiendavate analüüside tellimise vajadusest esitatakse muinsuskaitseseaduse eelnõu uuele valitsusele eeldatavalt selle aasta mais.

6. Uuendame rahvaraamatukogude seadust, nähes ette rahvaraamatukogude muutumise laiemaid teenuseid pakkuvateks infokeskusteks.

Põhjendus: seadusemuudatust pole algatatud ega kooskõlastusele esitatud. Valminud on rahvaraamatukogu seaduse analüüs, millega selgitati välja seaduse probleemkohad ning vajadus täpsustada rahvaraamatukogu ülesandeid. Seaduse muutmise viis ja ajakava selguvad 2015. aasta esimeses pooles. Sellest tulenevalt konkreetseid seadusemuudatusi selle valitsuse ajal riigikogule ei esitatud.

 10. Täiustame rahvuskaaslaste programmi eesmärgiga luua üleilmne rahvuskaaslaste võrgustik, parandame programmi elluviimise koordineeritust.

Põhjendus: rahvuskaaslaste programmi pole vahepeal täiustatud. Haridus- ja teadusministeerium koostab eelmise rahvuskaaslaste programmi mõjude hinnangut, mille esialgsed tulemused valmivad märtsis. Nende põhjalt koostab haridus- ja teadusministeerium ettepanekud, mida ja kuidas oleks vaja rahvuskaaslaste programmis muuta ning esitab need eeldatavalt märtsikuu jooksul valitsusele.

Kogu tegevusprogrammi täitmise aruanne on leitav siit.