iDeal kampaania

Ülevaade: milliseid lubadusi on valitsus suutnud täita

Valitsus pidas viimase istungi enne valimisi.

FOTO: Tairo Lutter

Riigisekretär Heiki Loot tegi valitsusele ülevaate tegevusprogrammi 2014–2015 täitmisest ning ministeeriumid jätkavad tööd selle eesmärkide täideviimisega kuni vabariigi valitsuse praeguse koosseisu volituste lõppemiseni.

Heiki Loot tegi valitsusele ülevaate valitsusliidu programmi 14 poliitikavaldkonna kaupa, tehes igas peatükis kokkuvõtte vastava valdkonna valitsusliidu punktide täitmisest ja olulisematest täitmata jäänud tegevustest ning eesmärkidest.

Valitsusliidu leppes on kokku 199 eesmärki, millest täielikult on täidetud 71 protsenti (141 eesmärki), osaliselt täidetud 17 protsenti (35 eesmärki) ning täitmata on 12 protsenti (23 eesmärki).

«Kõik suuremad eesmärgid, mis seadsime ja mille kohta oponendid ütlesid, et vähem kui aastaga pole neid võimalik ellu viia, said täidetud. Meil on väga palju olnud tõsiseid vaidlusi, aga nendes vaidlustes on jõutud kokkulepete ja kompromissideni. Meil on ka maailmavaated erinevad, erinevad nägemused paljudes küsimustes, kuid oleme suutnud langetada Eesti jaoks palju erinevaid otsuseid,» rääkis Taavi Rõivas.

Sotside esindaja kaitseminister Sven Mikser tõi näitena välja lastetoetuse tõusu, toimetulekutoetuse määramise ümbervaatamist, kiirlaenu ohjeldamist, parvlaeva hanget, gümnasistide koolilõuna toetamist. Rõivas tõi välja samme maksupoliitikas ja julgeolekus.

Täitmata lubadusi ei ole perepoliitika, maksupoliitika, rahvusliku julgeoleku, maaelu, kodakondsuse ja riigireformi peatükis.

Riigisekretäri kokkuvõte tegevusprogrammi täitmisest:

Perepoliitika

Perepoliitika osas tõusis käesolevast aastast esimese ja teise lapse toetus 45 euroni kuus, kolmanda ja iga järgmise lapse toetus 100 euroni kuus ning vajaduspõhine peretoetus 45 euroni kuus ühe lapsega perele ning 90 euroni kuus kahe või enama lapsega perele.

Maksupoliitika

Maksupoliitika osas on oluline tulumaksumäära langetamine 21 protsendilt 20 protsendile, töötuskindlustusmakse määra langetamine 3 protsendilt 2,4 protsendile ning maksuvaba tulu ülempiiri tõstmine 144 eurolt 154 eurole kuus; pensionile kohaldatav täiendav maksuvaba tulu kasv 210 eurolt 220 euroni. Euroopa Komisjoni ja valitsuse heakskiidu said alanud eelarveperioodi eurotoetuse kasutamise strateegiadokumendid, mille kaudu suunatakse järgmisel 7 aastal Eesti arengusse pea 4,4 miljardit eurot.

Julgeolek

2015. aasta riigieelarves suurenesid kaitsekulud 2,05 protsendini SKTst; NATO tippkohtumise tulemusena tugevneb NATO kohalolu Eestis.

Demokraatia

Demokraatia ja kaasamise valdkonnas on valitsus toetanud eelnõusid, mille eesmärk on muuta valimiste protsessi demokraatlikumaks ning esindusdemokraatia toimimist paremaks, sh langetada kohalike omavalitsuste valimistel valimisiga 18. eluaastalt 16. eluaastale.

Sotsiaalne turvalisus, tööturg, tervishoid

Sotsiaalse turvalisuse, tööturu ja tervishoiu valdkonnas  algatas valitsus töövõime reformi, millega saavad tervisekahjustusega inimesed edaspidi kompleksset abi ja toetust tööturul osalemiseks; taastati riikliku matusetoetuse maksmine majanduslikult vähekindlustatud peredele; valitsus leppis kokku järgmiste aastate esmatasandi tervishoiu ja haiglavõrgu arengusuundades.

Haridus ja teadus

Hariduse ja teaduse valdkonnas on oluline märkida, et sellest aastast tõusis õpetajate töötasu alammäär 12,5 protsenti (800 eurolt 900 euroni);  iga õpetaja täisametikoha kohta antakse üldhariduskoolide pidajatele toetust kogu Eesti lõikes keskmiselt 1080 eurose brutopalga maksmiseks; koolilõuna toetust antakse edaspidi ka gümnaasiumiõpilased; laiendatud on õppetoetuste saajate ringi ning toetuste saamist on muudetud kättesaadavamaks.

Ettevõtlus, innovatsioon, transport

Ettevõtluse, innovatsiooni ja transpordi valdkonnas on oluline E-residendi digi-ID väljastamine alates 2014. aasta detsembrist, mis aitab kaasa Eesti majanduse, teaduse ja hariduse rahvusvahelistumisele; Rail Balticu trassivalikutega on liigutud edasi eskiislahenduste koostamise etappi; mandri ja saarte vahelise praamiliikluse stabiilsuse tagamiseks on leitud hanke tulemusena praamiliikluse korraldaja alates 2016. aasta sügisest.

Energeetika

Energeetikas on jätkunud on ettevalmistused Eesti-Läti kolmanda elektriühenduse, Eesti-Soome vahelise gaasitoru Balticconnectori ja veeldatud maagaasi (LNG) terminali rajamiseks; gaasi põhivõrgu omandilise eraldamise protsess gaasi tootmisest on käivitatud, riigile kuuluv äriühing on saavutanud täieliku juhtimiskontrolli gaasi põhivõrguettevõtte üle.

Kodakondsus-, keele ja rahvuspoliitika

Kodakondsus-, keele ja rahvuspoliitikas algatas valitsus kodakondsuse seaduse muutmise eelnõu, millega lihtsustati alaealisena kodakondsuse saamise ja omamise tingimusi alla 15-aastastel ning Eesti kodakondsuse saamist üle 65-aastastel isikutel; valminud on uus lõimumisvaldkonna arengukava «Lõimuv Eesti 2020» ja rakendusplaan perioodiks 2014-2017, mis näeb ette avalik õigusliku venekeelse telekanali loomist, eesti keele õppe kättesaadavavuse ja lõimisalase info pakkumise tõhustamist ning praktiliste keele- ning kultuuripädevuste arendamist.

Keskkond

Keskkonna valdkonnas on ettevalmistatud uus keskkonnatasude raamkava, mille alusel kehtestatakse ressursikasutustasud alates 2016. aastast ja saastetasud alates 2017. aastast; riigi jäätmekava 2014–2020 näeb ette jäätmeveo korralduse reformi algatamise; moodustatud on Nabala-Tuhala looduskaitseala.

Maaelu, põllumajandus, regionaalpoliitika

Valitsuse heakskiidu saanud maaelu arengukavas 2014–2020 nähakse ette maaelu edendamist toetavaid tegevusi ligikaudu 1 miljardi euro eest; Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2014–2020 elluviimiseks on ette nähtud ligi 230 miljonit eurot.

Õiguskord, siseturvalisus

Siseturvalisuse ja õiguskorra valdkonnas on oluline, et 11. veebruaril läks Eesti üle ühele hädaabinumbrile 112; perevägivalla vastu võitlemiseks allkirjastas Eesti Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni ning valminud on uus vägivalla ennetamise strateegia; jätkatud on kohtumenetluse kiirendamise reformi elluviimist; siseturvalisuse valdkonna teenistujate palgafond suurenes sellest aastast 4,5 protsenti.

Kultuur ja sport

Kultuuri ja spordi valdkonnas võimaldatakse valitsuse algatatud eelnõuga  edaspidi ravikindlustust vabakutselistele loovisikutele ja teistele ebaregulaarsete sissetulekutega isikutele; valminud on spordipoliitika pikaajaline visioon ehk Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030; spordiorganisatsioonid saavad edaspidi taotleda riigieelarvest toetust laste ja noortega tegelevatele treeneritele töötasu maksmiseks.

Riigireform

Riigivalitsemise paindlikkuse suurendamiseks anti peaministrile õigus määrata edaspidi ministrite pädevusvaldkonnad; avatud valitsemise partnerluse tegevuskava 2014–2016 keskmes on kodanikke kaasavad ja avatud poliitikakujundamist toetavad meetmed; e-Eesti nõukogu moodustamisega viidi e-riigi arendamine peaministri suunamise alla.

Täitmata lubadused demokraatia peatükis

Kõige rohkem täitmata koalitsioonileppe punkte on demokraatia peatükis. Seejuures on paljud täitmata lubadused seotud poliitikute enda tööga.

Rõivas lisas, et teatud asjad jäid tegemata osaliselt seetõttu, et on selgunud, et algselt kirja pandud eesmärki pole mõistlik viia ellu. «Näiteks demokraatia paketis jätame mõned asjad järgmisele valitsusele, kuna enne otsuste langetamist oleks vajalik kaasamisprotsessi läbi viia,» lisas Rõivas.

Väljavõte riigisekretäri kokkuvõttest.

FOTO: Väljavõte

Ülevaadet valitsuse tegevusprogrammi täitmisest saab lugeda siit.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles