Postimees küsis täna pärast praeguse parlamendikoosseisu viimast valimiseelset istungit riigikogu esimehelt Eiki Nestorilt ning aseesimeestelt Laine Randjärvelt ja Jüri Rataselt, milliseid juhtnööre annavad nad järgmisele riigikogule.
Video: mida soovitavad Nestor, Randjärv ja Ratas uuele riigikogule?
19. veebruar 2015, 14:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praegusest koosseisust rääkides ütles Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kuuluv Nestor pressikonverentsil, et 2011. aasta valimised olid Eesti ajaloos haruldased, sest kordagi varem pole valijad usaldanud riigikogu tööd ainult neljale erakonnale. Tema sõnul tähendas see, et valikuvõimaluste arv enamuse saavutamiseks oli väiksem, mis omakorda sundis koalitsioonis olijaid teineteisega varasemast rohkem arvestama. «Teisest küljest tegi see raskemaks ka opositsiooni töö,» ütles ta.
Nestori sõnul oli ajalooline ka tänane viimane istung, kus võeti esmakordselt vastu seadus, mille algatamine tuli kodanikualgatuse korras ehk läbi kollektiivse pöördumise. «Kui teisi Rahvakogu ettepanekuid vaadata, siis kuskil oleks tahtnud, et see samm, mis me ühiskonnas astusime, oleks olnud pikem,» lausus ta.
Samuti oleks Nestor enda sõnul pikemat sammu soovinud sidusas ja avatud suhtluses parlamendi ja ühiskonna vahel. Eraldi nimetas ta kooseluseaduse vastuvõtmist ning märkis, et kui seadus oli suunatud avatuma ja sidusama ühiskonna poole, siis väljakujunenud ja traditsiooniliste tõekspidamiste tõttu pälvis see hoopis teistsugust vastuvõttu.
«Nii palju kriitikat, rohkearvulist kriitikat kuni inetu sõimuni välja ei ole riigikogu liikmed kunagi saanud. Samal ajal lilli ei ole ka riigikogule mitte kunagi toodud,» ütles Nestor. «Miks ma murelik olen, ongi just see, et kui me sidusama ühiskonna poole astume, siis peame arvestama ka sellega, et traditsioonid ja väljakujunenud arusaamad võivad hoopis pöörata selle vastupidiseks.»
Riigikogu aseesimees, reformierakondlane Laine Randjärv ütles praeguse koosseisu tähtsamatest otsustest rääkides, et kinni on peetud lubadusest eraldada kaks protsenti SKTst kaitsekuludele, tõstetud lastetoetusi ja alandatud tööjõumakse.
Samuti nimetas ta jaanuari lõpus valitsusele tehtud ettepanekut luua elatisabifond, mis tagaks lastele määratud elatismaksete õigeaegse laekumise, ning eile vastu võetud muudatusi, mis annavad kohtule võimaluse peatada elatisrahavõlgniku jahipidamisõigus, mootorsõiduki, väikelaeva ja jeti juhtimisõigus ning kalastuskaardi, relvaloa ja relva soetamisloa kehtivus.
Riigikogu keskerakondlasest aseesimees Jüri Ratas tõi tähtsamatest otsustest samuti esile lastetoetuste ja tulumaksuvaba miinimumi tõstmise, kuid ka koolilõuna toetuse laiendamise gümnaasiumiastmesse. «Selle koosseisu märksõnadeks on olnud sotsiaalsem poliitika, eeskätt koosseisu viimasel aastal, kui koalitsioon muutus,» ütles ta.
Samuti on praegune parlamendikoosseis olnud tema sõnul ühistel seisukohtadel Eesti kaitse- ja välispoliitikas, mis näitab tema hinnangul poliitika ja riigi küpsust. «Selle üle on mul hea meel. Kurb on see, et me ei ole selle koosseisuga väga palju edasi jõudnud riigireformi küsimustes, me ei ole edasi jõudnud kohalike omavalitsuste ja riigi suhete reguleerimise küsimustes,» nentis ta.
Riigikogu 12. koosseis kogunes esimest korda istungile 2011. aasta 4. aprillil ning pidas kokku 480 täiskogu istungit.Praeguse riigikogu volitused kestavad valimistulemuste väljakuulutamiseni, misjärel alustab tööd 1. märtsil valitav uus parlamendikoosseis.