Analüüs: naisi valimisnimekirjade eesotsast naljalt ei leia

Riigikogu. Foto on illustreeriv.

FOTO: Liis Treimann / Postimees / Scanpix

Soolise võrdõiguslikkuse kantselei ja naisteühenduste ümarlaud tutvustasid täna analüüsi, millest nähtub, et kuigi paarikümne aasta jooksul kumab valimisnimekirjadest läbi üha suurem sooline tasakaal, on nimekirjade juhtivad positsioonid endiselt meeskandidaatide käes.

Võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper ütles tänast ümarlauda sisse juhatades, et demokraatliku valitsemise aluspõhimõtteks on meeste ja naiste võrdsed võimalused valimisprotsessides osalemiseks, ent seni on naisi selles valdkonnas alahinnatud.

Erakondade valimisnimekirjadele keskendunud analüüsist selgus, et riigikogu valimistel kandideerib 236 naist, mis moodustab kõigist kandidaatidest 27 protsenti. Näiteks Sotsiaaldemokraatlikus Erakonnas (SDE) moodustavad naised erakonna kõigist kandidaatidest ligi 37 protsenti, samas kui kõige vähem on naisi kandidaatide hulgas Reformierakonnas ja IRLis, mõlemas 24 protsenti. Volinik tõi positiivsena välja, et kõigis neljas parlamendierakonnas on naiskandidaatide osakaal tõusnud.

Muu hulgas tõi Sepper välja, et erakondade ringkondade esinumbrite hulgas on naised alaesindatud. Kõige rohkem on naisi ringkondade esinumbrite seas Keskerakonnas, kus naised juhvad 12st ringkonnast viit. EKREs ja IRLis on naised kolme, Reformierakonnas kahe ja SDEs ja Vabaerakonnas ühe ringkonna eesotsas. Samas on ringkondade esikolmikut vaadates naisi kõige enam SDEs, kus ringikondade esikolmikust moodustavad naiskandidaadid 36 protsenti.

Näitab erakonna hoiakuid

Politoloog, Tallinna Ülikooli lektor Tõnis Saarts ütles uuringutulemusi kommenteerides, et üldine olukord on mõnevõrra paranenud ning revolutsioonilisi muudatusi oodata ei tasu. «Kuigi [naiste] üldosakaal pole võib-olla erinev varasematest valimistest, siis kui vaatame naiste positsiooni nimekirjas, siis see on mõnevõrra parem. See näitab, et erakonnad võtavad seda temaatikat tõsiselt,» selgitas ta.

Saartsi sõnul on analüüsi kohapealt olulisem jälgida erakondade üldnimekirju. «See, kuivõrd erakonnad tähtsustavad soolist tasakaalu, on üldnimekirjas väga selgelt näha. Seal on erakonna juhtide ja liikmete hoiakud väga selgelt näha,» märkis politoloog.

Näiteks on sotside üldriiklikus nimekirjas esimese kümne kandidaadi hulgas naisi rohkem kui mehi, samal ajal kui Keskerakonnas on mõlema soo esindajad esikümnes võrdselt esindatud. Konservatiivse rahvaerakonna üldnimekirjast ei leia esimese kümne hulgast paraku ühtegi naist.

Sepper tõi lisaks välja, et aastate jooksul on naiste esindatus erakondade riiklike valimisnimekirjade eesotsas kasvanud. Analüüsist nähtus, et kõige võrdsem on meeste ja naiste positsioon SDEs.

Ebademokraatlikud meetodid töötavad

Saartsi sõnul ei erine see, kuidas ja mis põhjustel Eesti erakonnad naisi valimisnimekirjadesse asetavad, rahvusvahelistest trendidest. Nii on liberaalid selles küsimuses ükskõiksed, kuna see on naiste enda teha, konservatiivsed on pigem skeptilised naise rolli suhtes poliitikas ning paremäärmuslikud erakonnad lausa vaenulikud. Kõige enam pööravad soolisele võrdõiguslikkusele tähelepanu sotsiaaldemokraadid ja rohelised.

«Kandidaatide sõelumine on erakonna sisedemokraatia kõige olulisem moment,» ütles Saarts, tuues selleks välja kaks viisi - kaasav või eliidikeskne sõelumine. Esimese puhul peab Saarts silmas erakondi, kus otsustatakse nimekirjad sisevalimiste teel, nagu on näiteks Reformierakonnas ja SDEs. Eliidikeskses erakonnas tehakse otsused seevastu erakonna juhatuses või piirkonnajuhtide poolt, nagu on IRLis ja Keskerakonnas. 

Just viimane, eliidikeskne meetod, on Saartsi sõnul naiskandidaatide esiletõusu seisukohast soodsam, sest nii pääsevad esile selged hoiakud. «Ebademokraatlike meetoditega saab lõppkokkuvõttes demokraatlikuma ühiskonna,» märkis politoloog.

Selleks, et valimisnimekirjades valitseks suruem sooline tasakaal, on Saartsi hinnangul oluline konsensuse loomine erakondade vahel selles osas, et küsimus on oluline. «Pall on siin ennekõike erakondade käes, kuigi mulle tundub, et osad erakonnad suhtuvad sellesse nii, et see pole mingi oluline teema.»

Analüüsi tutvustust ja tekkinud arutelu saab vaadata videost (all).

Loe ka neid

Tagasi üles