Vähem kui saja häälega parlamenti? Kuuel saadikul see õnnestus

Alates 2003. aastast sadakonna häälega parlamenti enam ei saa.

FOTO: Margus Ansu / Postimees

Kui veel 1990. aastatel võis riigikogu valimistel valituks osutuda vähem kui saja häälega, siis alates 2003. aastast nii vähesest enam ei piisa.

Eelmistel, 2011. aasta valimistel sai 101 riigikogu saadikust kõige vähem hääli keskerakondlane Kalev Kallo, kes pälvis 308 valija toetuse. Kompensatsioonimandaadiga osutusid valituks ka reformierakondlased Kalev Lillo ja Arto Aas, kes said vastavalt 474 ja 524 häält.

2007. aastal pääsesid kõige väiksema häältesaagiga parlamenti Eestimaa Roheliste nimekirjas kandideerinud Maret Merisaar ja Valdur Lahtvee, kes kogusid vastavalt 443 ja 475 häält. 496 häälega järgnes neile toona Keskerakonda kuulunud Jaan Kundla.

2003. aastal kogus riigikogu liikmetest vähim hääli toonane keskerakondlane Evelyn Sepp, keda toetas 292 kodanikku. Keskerakonda kuuluv Värner Lootsmann sai toona parlamenti 295 ja tema erakonnakaaslane Toivo Tootsen 301 häälega.

2003. aasta valimiste eel vastu võetud uus valimisseadus pööras muu hulgas tähelepanu ka sellele, et väga vähe hääli kogunud kandidaadid riigikokku ei pääseks. Selleks nägi seadus ette nõude, mille järgi võis kompensatsioonimandaadi saada kandidaat, kes on kogunud vähemalt viis protsenti oma valimisringkonna lihtkvoodist. Lihtkvoot saadakse kehtivate häälte arvu jagamisel ringkonna mandaatide arvuga.

Enne toonaseid valimisi oli riigikogus tõepoolest mitmeid saadikuid, kes polnud kogunud isegi sadakonda häält. Näiteks 1999. aasta valimistel osutus üksnes 64 häälega valituks Eestimaa Ühendatud Rahvapartei nimekirjas kandideerinud Valentina Võssotskaja. Samasse erakonda kuulunud Tiit Toomsalu pääses riigikokku 134 ja toonane mõõdukas Tõnu Kõiv 163 häälega.

1995. aasta riigikogu valimistel said väikseima häältesaagiga parlamenti Tõnu-Reid Kukk, Märt Kubo ja Peeter Lorents, kes kogusid valimisliidus Koonderakond ja Maarahva Ühendus vastavalt 98, 142 ja 149 häält.

Rekordiline oli aga 1992. aasta, mil riigikokku sai alla saja häälega lausa neli kandidaati. Andres Heinapuu osutus Isamaa nimekirjas valituks 97, Lembit Küüts Sõltumatute Kuningriiklaste nimekirjas 75 ning Aime Sügis valimisliidu Eesti Kodanik koosseisus 69 häälega. Toona pääses Eesti Kodaniku nimekirjas riigikokku ka Toivo Uustalo, kes sai vaid 51 häälega ringkonnamandaadi. Tegu on läbi aegade väikseima häälte arvuga, millega on riigikokku saadud.

Vähem kui saja häälega valituks osutunud saadikud

Toivo Uustalo (1992) – 51 häält

Valentina Võssotskaja (1999) – 64 häält

Aime Sügis (1992) – 69 häält

Lembit Küüts (1992) – 75 häält

Andres Heinapuu (1992) – 97 häält

Tõnu-Reid Kukk (1995) – 98 häält

Tagasi üles