Vabaerakond: rahvusliku kultuuri ülalpidamine on kallis
Galerii: Vabaerakonna nimekirjas kandideerivad kultuuriinimesed

Sari: erakondade valimislubadused

Toimetus analüüsis Vabaerakonna valmisprogrammi ja esitas selle kohta täpsustavaid küsimusi, eeskätt rahastamise osas. Alljärgnevalt erakonna lubadus, seejärel toimetuse küsimus ning erakonna kommentaar. Lisaks on ankeedi lõpus küsimused, mis esitati ühetaoliselt kõigile erakondadele.

Vabaerakonna valmisplatvormiga saab tutvuda siin ja erakonna laiema programmiga siin. 

Lubadus: soodustada erakapitali kaasamist kultuuri rahastamisse ja töötada välja motiveerivad maksusoodustused kultuuri toetajatele.
Küsimus: milliste mehhanismidega kavatsete erakapitali kultuuri rahastamisse kaasata? Mis peaks erakapitali selleks motiveerima? Kui maksusoodustused, siis mil kui suurelt mõjutab see riigi maksulaekumis ning millistest vahenditest kaetakse puuduv summa?

Kavatseme kaotada erisoodustusmaksu suuremal osal juhtudest, mil seda täna rakendatakse; alles jääv raha annab eraettevõtjatele loodetavasti positiivse impulsi kultuuri toetamiseks.

Kultuuri toetamist takistavaks asjaoluks on praegune süsteem, mis maksustab annetusi, kui need lähevad kultuuriüritustele, mis pole tulumaksuvabastusega ettevõtmiste nimekirjas, ja see on meie arvates liigselt kultuurielu dünaamikat kitsendav süsteem. Võrdsustame ka Kultuurkapitalile tehtavad annetused tulumaksusoodustuse nimekirja kantud ühingutele tehtavate annetustega.

Lubadus: leida lahendus vabakutseliste loomeinimeste sotsiaalsete garantiide tagamiseks.
Küsimus: palun visandage võimalikud lahendused, näidake ära nende mõju rahandusele, samuti katteallikad.

Vabakutseliste loovisikute sotsiaalsete garantiide laiendamise all peame me silmas võimalust lühiajaliste lepingute pealt arvestatud sotsiaalmaksu summeerimist nii, et tekiks pidev garantii (praegu maksavad küll loovisikud sotsiaalmaksu, kuid lepingud on ühekordsed ja projektipõhised, mis ei anna neile garantiid ja see on ebaõiglane süsteem, sest inimene küll maksab, aga ei saa selle maksu eest midagi).

Lahenduseks võib olla ka garantii andmine loomeliidu poolt. Läbi on see arvutatud Kirjanike Liidu puhul ja see tähendaks Eesti kirjanike, luuletajate ja tõlkijate puhul ca pool miljonit eurot aastas.

Üldised küsimused kõigile erakondadele.

1. Kui palju on vaja lisaraha, et täita täies mahus teie erakonna valmisplatvormis üles loetud kultuuriprogramm (lisaks olemasolevale rahastusele)? Kas te olete selle kokku arvestanud?

Me ei pea reaalseks ellu viia ühe valimisperioodiga kõike, mis kajastub erakonna suures programmis. Seevastu lühikeses valimisprogrammis kirja pandu on realistlik ning otseste lubaduste lisaraha vajadus piirdub mõne miljoni euroga. Kultuuri tegelikud vajadused on suuremad.

2. Kui suur protsent riigieelarvest peaks minema kultuuriministeeriumi eelarvesse?

Me ei pea mõistlikuks kiireid muutusi selles valdkonnas. Peame vajalikuks olemasoleva rahastuse püsivat tõstmist umbes kümme protsenti aastas, kuid kui kaua seda teha saab (või on mõistlik), sõltub Eesti majanduslikust olukorrast. Anname endale aru, et väikerahvana täisväärtusliku rahvusliku kultuuri ülalpidamine on kallis ja kui me seda soovime, peame kultuurile kulutama rohkem kui suured rahvad.

3. Milliseid alternatiivseid vahendeid peate võimalikuks kultuuri rahastamisel?

Eespool vastatud.

4. Kuidas soodustada erakapitali kaasamist kultuuri rahastamisse?

Eespool vastatud.

5. Kuidas kavatsete lahendada vabakutseliste tervisekindlustuse probleemi?

Eespool vastatud.

6. Palun nimetage kümme kultuuriinimest, kes kandideerivad erakonna nimekirjas, koos järjekorranumbriga.

Tähestiku järjekorras:
Loit Jõekalda (kunstnik) - 623
Merle Jääger (Merca) (näitleja ja luuletaja) - 682
Kadri Jäätma (keraamik) - 693
Neeme Kuningas (lavastaja) - 577
Ain Lutsepp (näitleja) - 602
Ülo Mattheus (kirjanik ja publitsist) - 611
Ants Miller (pseud. Siim Veskimees, kirjanik) - 579
Emil Rutiku (laulja) - 636
Artur Talvik (filmimees, näitleja) - 612
Peeter Volkonski (lavastaja, näitleja, laulja, helilooja) - 673

Peame ka teadustööd ja ajakirjandust kultuuriks:
Jüri Adams (Eesti Põhiseaduse üks põhiautoritest) - 672
Krista Aru (kultuuri-uurija) - 671
Andres Herkel (esseist, orientalist, raamatute autor) - 588
Egge Kulbok-Lattik (kultuuripoliitika uurija) - 625
Märt Läänemets (ida kultuuride spetsialist) - 670
Raik Hiio Mikelsaar (arstiteadlane ja molekulaarbioloog) - 668
Margus Maidla (teadusajakirjanik, „Teaduste akadeemia - Eesti kollektiivne aju“ autor) - 593 

Tagasi üles