Indrek Tarandist võib saada IRLi presidendikandidaat

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) esimehe Urmas Reinsalu sõnul ei ole praegust eurosaadikut Indrek Tarandit rakendatud erakonna valimisvankri ette hoolimata sellest, et teda on nimetatud IRLi võimalikuks presidendikandidaadiks.

Reinsalu sõnul on aus, et enne parlamendivalimisi annavad erakonnad teada võimalikest presidendikandidaatidest.  

Küsimusele, kas ta püüab muuta järgmisi presidendivalimisi mängulises mõttes huvitamaks nagu eelmisel korral 2011. aastal, vastas Tarand: «Ma mängisin väga head kaitsemängu Eesti demokraatia nimel, et ei ole ühe kandidaadiga valimist. Ja kui see (Indrek Tarandi presidendiks kandideerimine – toim.) mõte realiseerub, siis see ei ole sama mäng, sest nüüd, kui teised liiguvad sinna, kus on litter, siis mina liigun sinna, kus Wayne Gretsky. Ehk kohta väljakul, kus litter saab olema.»

Veel lisas ta, et tema valijad Euroopa Parlamendi valimiste ajal ei pea mõtlema halvasti sellest, et ta on teinud kord ühe, kord teise parteiga koostööd, sest tema arendab kõigest dialoogi teiste erakondadega. «Mina olengi kodanikuühiskonna kandidaat, kes on kergelt kõrgemal kui ükski teine erakond eraldi võetuna,» kommenteeris Tarand.

Reinsalu ja Tarandi kinnitusel on nii IRLi kui ka europarlamendi liikme eesmärk toetada puuetega inimeste püüdlusi, seismaks oma õiguste eest. Tarand on ühtlasi ka liikumispuudega inimeste liidu president.

Eelmise aasta lõpus teatasid puuetega inimeste ja omastehooldajate esindajad liikumispuudega inimeste liidu juhatuse liige Tiia Sihver ja ajakirjanik Tiina Kangro, et kandideerivad koos IRLi nimekirjas riigikokku. Samuti on andnud oma osalusest teada kurtide liidu esimees Tiit Papp.

Indrek Tarand sõnas, et tema presidendiks kandideerimine on siiski mõte. Ka Urmas Reinsalu leidis, et Tarand on üks võimalikke kandidaate ning neid tuleb veel kindlasti juurde.

2011. aastal kandideeris Indrek Tarand riigikogu keskfraktsiooni abil Toomas-Hendrik Ilvese vastaskandidaadina Eesti presidendi ametikohale. Tarand sai salajasel hääletusel riigikogus 25 häält ega ostunud valituks. Ilves sai 73 häält ning valiti tagasi teiseks ametiajaks.

Järgmised presidendivalimised leiavad aset järgmise aasta suve lõpus.

Tagasi üles