Neli reformierakondlast süüdistas täna hommikul sotsiaaldemokraate soovis pöörata ajalooratas tagasi Elsa Gretškina pimedasse venestamisaega, sotsid käsitlevad pöördumist aga Reformierakonna kättemaksuna selle eest, et partei saadikud olid riigikogus elatisabifondi loomise ettepaneku poolt.
Reformierakonda kuuluvad Eesti Keele Instituudi direktor Urmas Sutrop, Saue Gümnaasiumi direktor Jaan Palumets, Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi direktor Helmer Jõgi ja Rakvere Gümnaasiumi direktor Aivar Part saatsid täna Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) aseesimehele, haridus- ja teadusministrile Jevgeni Ossinovskile avaliku pöördumise, kus nimetasid tema viimaste päevade väljaütlemisi muret tekitavaks.
«Teie valimislubadus kaotada venekeelsetes gümnaasiumites eestikeelsuse nõue on vastutustundetu,» märkisid nad, viidates seadusele, mille järgi peab õpe gümnaasiumis toimuma vähemalt 60 protsendi ulatuses eesti keeles. «Ka käesolev valitsus on oma koalitsioonileppega kinnitanud, et gümnaasiumide üleminekut osaliselt eestikeelsele õppele jätkatakse vastavalt kehtivale seadusele.»
Nende sõnul tuleb eesti keele õppimise ja õpetamisega tegeleda juba lasteaias ja algkoolis. «Aga me ei saa kuidagi nõustuda sooviga pöörata ajalooratast tagasi Elsa Gretškina pimedasse venestamise aega. Venekeelse gümnaasiumi taastamine ja sealt eestikeelse aineõpetuse väljatõrjumine suurendab veelgi segregatsiooni meie ühiskonnas ja ehitab kunstlikke barjääre tööturul,» ütlesid nad.
Avaliku pöördumise autorid märkisid ka, et vene keeles hariduse saanud noortel on hiljem raske eestikeelses töökeskkonnas töötada ja sageli ei jää neil üle muud, kui siit ära minna. «Aga seda me ju ei soovi. Et Eesti oleks riik, kus on kõigil hea elada ning poleks rahvuste vahelisi pingeid, ütleme venestamisele kindla ei!» kirjutasid nad Ossinovskile.
Pöördumisele reageeris Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees, kaitseminister Sven Mikser, kes avaldas erakonna juhtidele saadetud kirjas veendumust, et ka nemad panid tähele «meie kalli koalitsioonipartneri teise ešeloni kultuuritegelaste rünnakut» Ossinovski vastu. «Lihtsalt infoks: kohtusin hommikul ka peaministriga, kes kinnitas mulle pühalikult, et ei tea sellest asjast midagi ja temaga seda avaldust kooskõlastatud ei olnud,» märkis ta.
Mikser ei välistanud, et Reformierakonna esimeest, peaminister Taavi Rõivast ei informeeritagi kõigist oravate tagatoa otsustest. «Aga olgu sellega kuidas on, igal juhul on täiesti selge, et selle loo puhul on tegemist Reformierakonna sisulise liidri Kristen Michali kättemaksuaktsiooniga eelmise nädala riigikogu hääletuse eest, kus me toetasime üksikvanemate elatisrahafondi loomist. Miks peaks üksikemadele abikäe ulatamine olema sellist allapoole vööd vasturünnakut vääriv kuritegu, seda teab ilmselt Michal ise, aga eks me pea valvel olema, sest taolist poriloopimist tuleb kardetavasti enne valimisi veel,» kirjutas ta.
Mikser lõpetas kirja soovitusega pidada meeles klassikute öeldut, et parim vastus neile on mitte muutuda ise nende sarnaseks. «Nii et jäägem meie ikka oma väärtustele ja poliitilise kultuuri standardile kindlaks!» lisas ta.
Reformierakonna riigikogu fraktsiooni esimees Kristen Michal avaldas kahetsust, et Mikser on otsustanud tegeliku küsimuse, mida plaanivad sotsiaaldemokraadid teha eestikeelse õppega vene koolides, muuta isiku ründamiseks.
«Eelmisel nädalal selgus, et olen süüdi, et IRL ei toetanud SMS-laenusid piiravat eelnõu, sest ma ei öelnud neile, et saadikud peaksid toetama seadust, mille poolt nad sõnades olid. Sotsiaalmeedias palusid seepeale kodanikuaktivistid ironiseerides mul oma tööd töisemalt võtta ja IRLile öelda, mida teha järgmisel korral,» ütles Michal, kelle sõnul selgus täna, et sotsiaaldemokraatide haridusideoloogide Ossinovski ja Jaak Alliku jutud eestikeelsele õppele ülemineku ebaõnnestumisest ning vene keeles antud sõnumid, et senised plaanid tuleks ümber vaadata, on samuti tema plaan.
«Ja seda plaani on sepitsetud ilmselt aastaid, arvestades Ossinovski riigikogus 2013. aastal tehtud ettepanekuid seadusi vene keelde tõlkida, või selle aasta jaanuaris antud intervjuud vene Delfile, kus ta vastab, et jah, osalisele eesti keelsele õppele üleminek, nagu plaanitud 60 protsendi ulatuses, tuleks ümber vaadata,» märkis ta.
Michali sõnul oli sotsiaaldemokraatidega kevadel peetud koalitsioonikõnelustel üsna tuntav soov tõsiselt üle vaadata eestikeelsele õppele üleminek venekeelsetes gümnaasiumites. Pärast intensiivseid vaidlusi sai tema sõnul koalitsioonilepingusse kirja, et jätkatakse üleminekut osaliselt eestikeelsele õppele vastavalt kehtivale seadusele, analüüsitakse olukorda ja tõhustatakse eesti keele õpet.
«Koalitsioonileppes kokkulepitu tähendab, et valitsuse poliitika on eesti keele õpet tõhustada ning üleminekut jätkata. Ja kindlasti ei saa teha nii, et öeldakse, et eestikeelset õpet tõhustame, kuid tegelikult selle varjus loobutakse seaduse tasemel otsustatust ja vähendatakse keeleõpet,» lausus ta.
Michali sõnul on mõlemad erakonnad nõus, et eestikeelse õppe kvaliteeti tuleb tõsta, panustades näiteks õpetajakoolitusse või õppematerjalidesse. «Mõtted, mis tõukuvad ideest parandada eesti keele õpet, leiavad meie poolt toetust,» ütles ta ning lisas, et ausalt tuleks öelda, et eestikeelsele õppele minnakse üle seaduse kohaselt ning eesti keele õpe saab minna tulemuslikumaks. «See ühine plaan on Eesti huvides, olenemata rahvusest. Sven, ma usun, toetab seda plaani, ja nii saavad kaks erakonda seda ühiselt ellu viia ning tulemus saab hea,» lisas Michal.
Riigikogu valimised toimuvad 1. märtsil.