Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita valimisringkonnas kandideeriv üksikkandidaat Maarika Pähklemäe kirjutab, et soovib anda inimkaubanduse ja pedofiilia ohvrite ning laenu- ja vägivallaohvrite kaitseks oma panuse ka seadusloomes.
Üksikkandidaat Maarika Pähklemäe: luban kaitsta ohvreid ja seista turvalise Eesti eest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juristina saan olla abiks sellise Eesti õigusruumi kujundamisel, kus kõige nõrgematel on kergem leida abi ja toetust. Tahan seista inimkaubanduse ja pedofiilia ohvrite, laenuohvrite ja vägivallaohvrite kaitsel. Tegevjuristina olen saanud neid kaitsta reaalsetel kohtuprotsessidel, nüüd aga soovin lisaks tagajärgede likvideerimisele osaleda seadusloomes, et Eesti oleks turvalisem riik.
Minu jaoks on oluline võidelda vägivallaga, sest oma elu üle otsustamine on iga inimese põhiseaduslik õigus ja kohustus. Juristina aga näen iga päev inimesi, kel on sellega meie õigus- ja kultuuriruumis ületamatuid raskusi. Nende inimeste hulgas on perevägivalla ohvrid, ebaõnnestunud laenude ohvrid ja muudel põhjustel elu hammasrataste vahele jäänud inimesed. Väga tihti on nendeks ka lapsed. Minu lubadus on kaitsta ohvreid ja seista turvalise Eesti eest!
Samavõrd huvitab mind riigi suveräänsus. Me teame, kust tuleb riigi raha, mida saab kasutada nii kaitseks kui ka sotsiaalelu parandamiseks. Peamiselt ettevõtlusest. Enamik Eesti ettevõtetest on väikesed ning just need vajaksid täiendavat riigipoolset toetust – nii moraalset kui ka materiaalset. Erilist tähelepanu on mõtet pöörata naisettevõtlusele, sest ettevõtlik naine oskab reeglina kaitsta ka iseennast ja oma lähedasi, paremal juhul ka riiki.
Minu jaoks on üksikisiku ja riigi turvalisus väga seotud teemad, muu hulgas seovad neid ÜRO konventsioonid, millega ka Eesti on liitunud, ent millele seni on pööratud liiga vähe tähelepanu. Ükski erakond pole võtnud oma programmi oluliseks osaks ohvrite toetamist. See on ka põhjus, miks ma valisin üksikkandidaadi tee – see on kõige kindlam viis edastada oma sõnum.
Väljaspool kandideerimisotsust olen ühiskondlikult väga aktiivne, sest Eesti elu saab paremaks muuta üheskoos, kaasates võimalikult palju aktiivseid kodanikke. Alates usaldustelefoni Eluliin loomisest (ligi 20 aastat) olen olnud vabatahtlik nõustaja. Viimastel aastatel olen seal keskendunud peamiselt inimkaubandusohvrite ja kannatanute nõustamisele ja nende kohtuprotsessides esindamisele.
Õigusabi on Eestis lubamatult kallis just ohvrite jaoks, kel tihtilugu isiklikku raha polegi. Seetõttu olen pakkunud tasuta õigusabi nii kohtutes kui ka näiteks MTÜ Noorte Naiste Tugikeskuse abivajajatele ning nõustanud projekti «Õigusring».
Olen Eesti Naisjuristide Liidu üks algatajaid ja juhte, ka selle organisatsiooni prioriteetide hulka kuulub ohvriks langenud naiste ja laste õiguste kaitse ning võitlus nende vastu suunatud vägivallaga.
Möödunud aastal liitusin Naiskodukaitsega, et olla osa Eesti turvalisuse kaitsest nii rahulikumatel aegadel kui ka võimalikes kriisiolukordades. Olen veendunud, et mida rohkem naisi on kaasatud ettevõtlusse ja julgeolekuküsimuste lahendamisse, seda turvalisem ja meeldivam on riigis elada.
Loomulikult ei saa ma kampaania tegemisel võistelda erakondadega. Seepärast loodan, et mu valijad leiavad mu meedia- ja sotsiaalmeedia veergudelt üles.
Olen senimaani korraldanud mitmeid üritusi, et teavitada inimesi inimkaubandusest ja lähisuhtevägivallast. Koos mõttekaaslastega oleme saavutanud inimkaubanduse teema Eesti seadustesse sissekirjutamise ning 2013. aasta seisuga ka alaealistelt seksiostu keelustamise. See on oluline, sest see kaitseb lapsi kupeldaja ohvriks langemise eest.
Näen ja tean, et Eesti seadusloomes on veel aga väga palju tööd. Kõige paremini saan sellesse panustada riigikogus.
Postimees palus kõigil üksikkandidaatidel selgitada, milliste seisukohtadega nad valimistele lähevad.