Fjuk: Vabaerakond pakub väärtuspõhist alternatiivi

«Vabaerakond on esitanud väärtuspõhise alternatiivi, mille esmakordselt Europarlamenti kandideerides esitas juba Indrek Tarand,» rääkis Fjuk Kuku raadio saates «Keskpäevatund».

«Vabaerakonna tekke üks põhjuiseid on ju ka 2011. aasta paiku IRLis toimunud käärimised sisedemokraatia küsimustes, meenutagem kasvõi kurikuulsat Kopra talus toimunud IRLi volikogu, mille videosalvestused internetti üles pandi,» sõnas Fjuk.

«Vabaerakond koosneb kogemustega poliitikuist, kel pole viimasel ajal olnud väljundit, vabakonna esindajatest ning tuntud kultuuritegelastest,» kirjeldas ajakirjanik Priit Hõbemägi.

«Ilmselt Vabaerakonnal organisatsioonina on veel pikk õppimise tee, mingite probleemidega puutuvad nad kokku kindlasti, kuigi kogemustega inimesed annavad lootust,» arvas investor Heldur Meerits. «Aga garanteeritud edukat lõpptulemust see muidugi ei anna.»

Postimehe tellitud ja TNS EMORi läbi viidud jaanuarikuine erakondade toetuse uuringu järgi on märkimisväärselt kasvanud kahe väikeerakonna, Vabaerakonna ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) toetus. Vabaerakonda toetaks valimistel kaheksa ning EKREt viis protsenti valijaist. Kuu aega tagasi oli Vabaerakonna toetus üks ja EKRE toetus kaks protsenti.

Võrreldes detsembriga on kõige enam langenud Reformierakonna toetus – 32 protsendilt 25 protsendile. Samas on nad ikka esikoha säilitanud.

Sotside toetus on kukkunud 21 protsendilt 18 protsendile ning IRLi toetus 16 protsendilt 15 protsendile. Keskerakonna reiting on kukkunud 23 protsendilt 22 protsendile.

TNS Emor esitab erakondade toetuse nende vastajate põhjal, kel on erakondlik eelistus olemas. Neid inimesi, kes ei osanud eelistada ühtki parteid, oli jaanuaris 21 protsenti.

Erakondade populaarsusuuringu käigus küsitles uuringufirma 15.-21. jaanuarini 1605 valimisealist kodanikku, neist 446 kodudes ja 1163 interneti teel.