Kust tuleb raha EKRE lubadusteks? Rootsi ja Norra trollidelt võtame

Martin Helme

FOTO: Mihkel Maripuu

Täna varikabinetti esitlenud Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) pakub rahandusministriks partei aseesimeest Martin Helmet, kes leiab, et Eestis pole mitte raha-, vaid mõistusepuudus. «Raha raisatakse vasakule ja paremale hullupööra,» rääkis ta.

Ajaloolase haridusega Helme ütles varikabineti esitlusel, et rahandusminister ei pea olema riigi pearaamatupidaja, nagu seda oli Jürgen Ligi, ega ka endine pankur, nagu on mitmel pool maailmas. «Sest see on ka põhjus, miks kogu maailma majandus on omadega uppis,» leidis ta ja lisas, et võimu teostatakse eelkõige rahaga, inimeste ehk personalipoliitikaga ja regulatsioonidega. Neid kõiki on tema hinnangul Eestis seni valesti kasutatud.

Rahandusministriks saades sooviks Helme enda sõnul vähendada regulatsiooni, bürokraatiat ning ka makse. «Rahandus on kõige rohkem ideoloogiline asi üldse, sest selle kaudu suunatakse tegelikult ühiskonna arengut,» lausus ta.

Rääkides Konservatiivse Erakonna valimisprogrammi kuludest, ütles ta, et kõigi lubaduste täitmine maksaks üle miljardi euro ehk veidi rohkem kui Reformierakonnal. Vahe on tema sõnul selles, kellelt võetakse ja kellele antakse. «Meie maksupoliitika ettepanekud on sellised, mis vähendavad keskmise ja väiksema sissetulekuga inimeste maksukoormust. Reformierakonnal on täpselt vastupidi,» märkis ta.

Erakonna kulukaim lubadus on käibemaksu alandamine 20 protsendilt 10 protsendile, mis nõuaks Helme hinnangul eelarvest 600–700 miljonit eurot aastas. Samas jätaks see tema sõnul keskmisele Eesti perele kuus kätte sada lisaeurot, parandaks sisetarbimist ja tööhõivet ning annaks kogu majandusele kasvutõuke.

«Oleme arvestanud, et käibemaksu laekumine samal tasemel, mis see praegu on, taastub sõltuvalt majanduskeskkonnast nelja kuni kuue aastaga,» rääkis Helme, kelle sõnul leiab Konservatiivne Rahvaerakond, et kolmeks-neljaks aastaks võib riigieelarve lasta majandusele kasvutõuke andmiseks ka miinusesse.

Samuti soovib partei tõsta tulumaksuvaba miinimumi miinimumpalga tasemele. See nõuaks Helme hinnangul riigieelarvest umbes 350 miljonit eurot, mille tema arvates kataks niinimetatud pangamaks ehk Eestist väljaviidava kapitali maksustamine. «Kui me paneme kokku 50 kõige suuremat Eestis tegutsevat ja välisomanduses olevat ettevõtet ja vaatame nende Eestist väljaviidavat raha, siis selle maksustamisel näeme me 250–300 miljonit eurot aastas kindlasti,» rääkis Helme.

Ta märkis, et erakonna hinnangul ei tohi võtta raha tavaliselt Eesti inimeselt, kes teenib tegelikult 500 või 600 eurot kuus. «Võtta tuleb Rootsi trollidelt, Norra trollidelt, suurtelt investeerimispankuritelt, kellel on nii palju raha, et nad ei tea, mida sellega peale hakata,» ütles ta.

Kolmanda kuluka lubadusena tõi Helme esile idee, mille kohaselt kustutataks abielus oleva noore pere kodulaenust keskmist laenu suurust arvestades 25 protsenti iga kord, kui perre sünnib laps. Tema hinnangul aitaks see Eesti iibekriisist välja tuua. Sellise programmi käivitamine eeldab Helme sõnul tulumaksu tõstmist 25 protsendile, mis kataks erakonna arvutuse järgi kodulaenu tasumiseks vajalikud kulutused.

Lisaks on Helme hinnangul võimalik kokku tõmmata ka palju praegusi kulutusi, näiteks erakondade riigieelarvelise toetuse kaotamine aitaks katta juba veerandi partei hambaravi hüvitamise lubadusest. «Me näeme riigieelarves ikkagi kümnete, kui mitte sadade miljonite eurode ulatuses raiskamist ja legaliseeritud korruptsiooni. Me näeme, kuidas Eesti lihtsalt pillub raha tuulde välisabi nime all. Me näeme tänaval nii-öelda sotsiaalkampaaniaid, mis on kõik maksumaksja taskust tehtud,» lisas ta.

Riigikogu valimised toimuvad 1. märtsil.

Tagasi üles