Mart Helme: rahva rahulolematus väljendub valimistulemustes

Meribel Sinikalda
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Mart Helme.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Mart Helme. Foto: Mihkel Maripuu

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Mart Helme ütles Postimehe tellitud erakondade toetuse uuringu tulemusi kommenteerides, et olukord Eesti poliitmaastikul stagneerunud, rahvas on rahulolematu ning soovib muutusi.

Helme ütles Postimehele, et nemad on toetuse nimel palju tööd teinud, kuid mõistmatuks jääb, kuidas on Vabaerakonna toetus niivõrd kiirelt kasvanud. «Vabaerakonna puhul on mul küll vägagi suur küsimärk, kuidas paari nädalaga ühe protsendi pealt kaheksa protsendi peale tõusta saab. Samal ajal ei ole erakond üldse uudistes olnud. See tundub küll väga kummaline,» rääkis erakonna esimees.

Tema sõnul on parlamendierakondade toetuse tõusu taga mitu põhjust: «Eks meedia on siin oma tööd teinud ja hurjutanud neid (parlamendierakondi- M.S) maksumaksja raha hiiglasliku kulutamise eest kampaania tegemiseks.» Samas tõi ta ka välja, et inimesed on olukorraga riigis rahulolematud ning see väljendub kindlasti ka valimistulemustes.

Helme sõnas, et oleks väga imestunud, kui riigikokku ei saaks rohkem kui neli parteid. Samas ütles ta ka, et suur osa keskmistest valijatest, kes otseselt poliitika vastu huvi ei tunne, alles hakkavad valimiste peale mõtlema ja otsuseid langetama. 

Värske, Postimehe tellitud ja TNS EMORi tehtud erakondade toetuse uuringu tulemuste kohaselt kasvas Vabaerakonna detsembrikuine üheprotsendiline toetus kaheksa protsendile, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna toetus kasvas kahelt protsendilt viie protsendini. Reformierakonna toetus on võrreldes detsembriga langenud 32 protsendilt 25 protsendile. Sotsiaaldemokraatlik Erakond on kukkunud 21 protsendilt 18 protsendile, Isamaa ja Res Publica Liit 16 protsendilt 15 protsendile. Keskerakonna reiting püsib 22-23 protsendi juures ja on samal tasemel 2011. aasta valimistulemustega.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles