Kes on keskmine e-hääletaja?

FOTO: SCANPIX

Alates 2005. aasta kohalikest valimistest on elektrooniliselt hääletavate inimeste hulk pidevalt kasvanud ja kasvab tõenäoliselt ka edaspidi, samas pole nüüd enam võimalik öelda, kes elektroonilist hääletamisviisi teistest tõenäolisemalt kasutavad.

Tartu Ülikooli teadur Kristjan Vassil rääkis täna e-valimiste seminaril, et e-hääletajate arv on kümmekonna aastaga märgatavalt kasvanud: kui 2005. aasta kohalikel valimistel hääletas elektrooniliselt iga 50., siis mullustel eurovalimistel juba iga kolmas hääletaja.

Kui algul kasutasid e-hääle andmise võimalust pigem kõrge arvutioskusega eesti keelt kõnelevad valijad, siis nüüd on e-hääletajate populatsioon mitmekesistunud, näitavad valimiste järel tehtud küsitlused. Praegu on nende hulgas nii nooremaid kui vanemaid eri rahvusest, erineva haridustaseme, sissetuleku ja arvutioskusega nii linnas kui maal elavaid inimesi.

Vassili sõnul ennustasid demograafilised ja hoiakulised tegurid e-hääletusel osalemist hästi esimestel kolmedel valimistel. Pärast seda ehk alates 2009. aasta Euroopa Parlamendi valimistest hakkas nende mõju aga kaduma ning praegu on juba pea võimatu öelda, mille poolest e-hääletajad tavahääletajatest erinevad.

Vassil lisas hiljem küsimustele vastates, et ei näe põhjust, miks ei võiks e-hääletajate hulk tulevikus kasvada näiteks pooleni kõigist hääletajatest. Tema sõnul on leitud, et e-hääletus on niinimetatud kleepuv hääletusviis ehk kui inimene ühe korra juba e-hääletab, siis suure tõenäosusega kasutab ta sama hääletamisviisi ka järgmisel korral.

Riigikogu valimised toimuvad Eestis 1. märtsil.

Tagasi üles