Eesti Vabaerakonna esimees Andres Herkel ütles üldkogul, et nende erakonna jaoks on oluline riik rahvale tagasi tuua, edendada maaelu ning viia läbi riigireform.
Herkel: riik tuleb rahvale tagasi tuua
11. jaanuar 2015, 15:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Vabaerakonna esimees Andres Herkel ütles Postimehele, et tema hinnangul on nimekiri esinumbreid vaadates päris tugev. «Esimene ringkond on avalikkusele väljaütlemata üllatus, selle esinumber on Neeme Kuningas. Teiseks numbriks Külliki Kübarsepp, kes on teada organiseerija ning Vabaerakonna hing ja süda meie tegevuse käivitamisel,» tõi Herkel näiteks.
Samas tõi ta välja, et tulenevalt erinevatest asjaoludest ei ole erakond suutnud haarata nii palju kohalike omavalitsuste juhte. «Kes teatavasti on riigierakondade poolt parteistatud,» märkis erakonna esimees.
Tema hinnangul on nende nimekiri piisavalt tugev selleks, et viie protsendi künnis ületada. «Oleme künnise ületamiseks nii-öelda altpoolt pretendent number üks,» ütles Herkel, kelle sõnutsi on selle nimel süsteemselt töötatud. «Meie esimene etapp oli erakonna loomine ning selleks vajaliku liikmearvu kätte saamine. Ka siis oli skeptikuid, kes kahtlesid, kas sellega toime tuleme. Järgmine etapp on täisnimekirja väljasaamine, millega me ka toime tuleme. Ja esimene märts ongi kolmas etapp, küll me sellega ka toime tuleme,» sõnas Herkel. Selle jaoks hakatakse ka kampaaniat tegema, millega noorel erakonnal tema sõnul juba kogemusi on.
«Rahaliste panuste vaates oleme riigierakondadega võrreldes täiesti ebavõrdses olukorras, kuid küllap me suudame,» ütles Herkel Postimehele ning lisas, et kui kautsjoniraha raha kokku saadakse, hakatakse ka kampaaniaks vajalikke vahendeid koguma.
Valimisprogrammist rääkides pidas erakonna esimees kõige olulisemaks seda, et riik tuleb rahvale tagasi tuua ja valitsejatele aru pähe panna. Samuti peetakse tähtsaks maaelu ja -majanduse edendamist ning töökohtade loomist ning haldusterritoriaalse reformi läbiviimist.
Muuhulgas tahetakse tõsta miinimumpalk 700 euroni ja tulumaksuvaba miinimum 500 euroni, kompenseerides puudujäägi eelarves tulumaksumäära tõusuga.