Juhan Aare: ei arva, et mu ülesanne on ulmeline

Argo Ideon
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juhan Aare.
Juhan Aare. Foto: Toomas Huik

Rahvaliidu esimehe Juhan Aare sõnul nõustus ta parteid juhtima ainult sel tingimusel, et saab erakonnas teha oma meeskonna. Kui see ei õnnestu, siis ei pääse erakond tema väitel ka riigikogusse.
 


Rahvaliit suudab taas üllatada: 150 000 krooni erakonna raha on kantud OÜ-le Eesti Kultuurfilm ja 27 000 krooni firmale Market Planet interneti-TV eest. Need on teie firmad?

Market Planet ei ole minuga seotud, aga olen Eesti Kultuurfilmi üks omanik ja juhataja.

Tegite oma erakonnale videoklippe?

Me toodame Rahvaliidu televisiooni, mis on nähtav internetiaadressil www.intv.ee. Seal on Rahvaliidu rubriik ja praeguseks juba paar-kolm tundi videoid. Me toodame seda ja selle otsuse võtsime vastu juhatuse, aseesimeeste ja volikogu tasandil siis, kui Rahvaliidu maine oli täiesti madalseisus. Planeerisime sellise mainekampaania.

See oli minu ettepanek rakendada internetitelevisiooni võimalusi. Nüüdseks on see väga hästi käima läinud. Oleme pannud sinna kongressi, volikogu materjale, kõikvõimalike Rahvaliidu ürituste videoid. Ka tänasel juhatuse istungil on jälle kaamera kohal.

Ning teile kuuluv firma saab jälle raha?

No, me toodame. Seal on nii: üks toodab, teine on kanal, mis näitab. See on kommertskanal ja loomulikult võtab see näitamise eest tasu.

Siin on selge huvide konflikt: erakonna esimehe firma müüb erakonnale teenust.

Meil ei ole ühtegi teist internetipõhist televisioonikanalit. Mitte ain-sat-ki! Mitte keegi ei ole seda teinud. Hiljuti kohtusin Suurbritannias konservatiivide partei esindajatega. Kui tutvustasin neile meie erakonna televisiooni, olid nad väga üllatunud ja ütlesid, et ohoh, te olete ära teinud selle, millest meie ammugi mõtleme.

Kas te pole liiga kõrgelennuline oma interneti-TV kiitmisega? Need klipid asuvad tegelikult ju YouTube’is.

Mis tähtsust sellel on? Need on kvaliteetselt nähtavad kogu planeedi ulatuses. Ega need sinna iseenesest ei satu. Need tuleb enne programmeerida, neid tuleb töödelda. Väga palju tööd on vaja teha. Seal on ju kuni kümneminutilised süžeed.

Tegu pole seebikarbiga kokkufilmitud materjaliga. Need on salvestatud professionaalse tehnikaga, neid on vastavalt monteeritud, nii nagu professionaalne televisioon seda eeldab. Me oleme tootnud seda mitu korda odavamalt kui mis tahes teine kommertstelevisioonikanal seda Eestis oleks teinud.

Esinete näiteks erakonna noortele Rahvaliidu esimehena, siis kehastute aga ümber Kultuurfilmi töötajaks ja seate neist kellelegi mikrofoni nina alla. Filmite video ja müüte selle Rahvaliidule.

Aga mis on selles halba, kui me niimoodi anname oma erakonna inimestele võimaluse väga soodsalt, minimaalsete kulutustega tulla ekraanile. Olla oma erakonna liikmetele nähtav ja selgitada oma poliitilisi seisukohti. See on väga kaasaegne, tänapäevane meetod. Kusjuures see televisioon on nähtav ka mobiiltelefonides. Tänapäeva noorte kaasatõmbamiseks on just vaja kasutada niisuguseid võtteid.

Minu suhtes tekkinud rünnakute taga on hoopis teised asjaolud. Need on seotud sellega, et avastasin hiljuti meie peasekretäri antud korraldused. (Juhan Aare kõneleb põhjalikult peasekretär Lauri Vitsuti tegevusest erakonna rahaasjus, mida ta hindab negatiivselt, näitab nende kohta mitmeid dokumente, millest ta Postimehele siiski koopiaid ei anna – toim.)

Selliste kombinatsioonidega mina ei ole nõus. Ma olin vahepeal kaks nädalat Eestist ära, tulin tagasi 19. augustil ja kui mulle tutvustati nende dokumentide koopiaid, siis otsustasin kohe kutsuda kokku aseesimeeste nõupidamise ja ütlesin kategooriliselt, et mingisuguste rahaliste mahhinatsioonidega ei ole mina nõus tegelema.

Vastukaaluks toodi välja teie interneti-TV?

Jah, rünnati mind. See on poliitikas tavaline.

Kas see rünnak ei ole teie meelest põhjendatud?

Ei, absoluutselt ei ole. Siin on töötatud erakonna huvides. Töö on tehtud, töö on nähtav internetis. Erakond on sellise televisiooni tegemisest, filmimistest, materjalidest kogu aeg teadlik olnud. Ja kuna teist sellist kanalit ei ole üldse olemas, vaid on ainult üks internetitelevisioon Eestis ja see on InTV.

177 000 krooni on suur raha võrreldes teie erakonna eelarvega.

Seda küll, kuid meie erakond ei olnud juulis tavaseisundis. Meie erakond oli erakordselt raskes seisus, eriti selle maine. Eriti selle kuvand üldsuse silmis. Me otsustasime teha kõikvõimalikke jõupingutusi, et seda kuvandit parandada.

On see kuvand nüüd viimaste päevadega paranenud?

Selles mõttes on paranenud, et meie reageerime sahkerdustele otse, me ei ole nõus sellega. Seetõttu on kuvand kindlasti paranenud, kui vastupidisel juhtumil, et me mätsiks neid kinni, ütleksime, hea küll, poisid, tegutsege. (Juhan Aare põhjendab järgnevalt, miks ta tahab esitada juhatusele ettepaneku vabastada peasekretär Lauri Vitsut ametist – toim.)

Hiljutises telesaates ütlesite, et oleksite valmis ka kosmosesse lendama. Teie roll – asuda juhtima Rahvaliitu ja üritada seda üle valimiskünnise viia – tundub sellega võrreldav?

Ma ei arva nii. Erakonnal on olemas tänase päeva seisuga tõsiseltvõetav programm, on olemas hulk inimesi, kes on valmis valimiseelsel perioodil erakonnaga ühinema, erakonnale ideid pakkuma. Ma ei pea seda ulmeliseks ülesandeks. Küll on väga oluline, et saaksime oma büroo korralikult käima.

Kas teil on plaan tuua erakonda oma inimesed?

Jah, sest kui andsin nõusoleku kandideerida erakonna esimeheks, siis ka ütlesin, et olen nõus ainult juhul, kui saan teha oma meeskonna. Kui ma oma meeskonda teha ei saa, siis ma ei saa ka erakonda juhtida. Ning siis me tõesti riigikogusse ei pääse.

Kes need tuntud inimesed on, kes tuleks Rahvaliidu nimekirja?

Oleme järjestanud tegevused nii, et augusti lõpul on meil olemas programm. See on, muide, esitatud persooniti – iga valdkonda esitleb tuntud inimene, oma valdkonna vaieldamatu autoriteet või meie erakonnas silmapaistval positsioonil olev inimene. See pole anonüümne tekst.

Näen teie paberites Endel Lippmaa ja Leo Kunnase nime, on nad tulemas Rahvaliitu?

Ei, mitte erakonda. Näiteks siin merendust käsitlev inimene ei ole praegu erakonna liige, aga ta on erakonna, ütleme, toetajaliige. Endel Lippmaaga olen teinud väga kaua koostööd, juba üle 20 aasta. Energeetikaküsimustes on ta minu üks peamisi nõustajaid. Siin on näiteks ka Ülo Vooglaid. Ta on võtnud väga tõsiselt osa meie valimisprogrammi koostamisest ja teinud koos Arvo Sirendiga ära mahuka uurimistöö. Meie volikogu esimees Uno Silberg käsitleb meie välispoliitilist programmi.

Silberg on tuntud euroskeptik, olete siis euroskeptiline erakond?

Ei ole euroskeptiline erakond. Me oleme oma vaadetelt lähedal Briti konservatiividele. Me peame käituma niiviisi, et meie rahvuslik omapära ja iseotsustamisõigus ka mingil määral alles jääb.

Ütlesite TV 3s, et Eestis tuleks taastada surmanuhtlus.

Ma ei öelnud, et tuleks taastada, aga minult küsiti, kuidas ma sellesse suhtun. Ütlesin, et kui omal ajal riigikogu seda hääletas, siis mina hääletasin vastu. Ma olen oma seisukohal tänase päevani. See ei tähenda, et ma homme selle taastaks.

Kas see seisukoht jõuab ka Rahvaliidu programmi?

See ei pea tingimata programmis olema, sest see on minu isiklik arvamus. Kui me vaatame asju laiemalt, siis näeme, et tegelikult suhtutakse surmanuhtlusse paljuski ka silmakirjalikult. Näiteks Saddam Husseini suhtes rakendati seda ülemaailmse rahvusvahelise üldsuse teadmisel ja üldse mitte halvakspanul. Kahjuks on olemas teatud juhtumid, kus muid võimalusi lihtsalt pole.

Millised on teie suhted Villu Reiljaniga?

Need on selles mõttes peaaegu olematud, et me ei suhtle. Oleme vahetanud mõne lause. Villu Reiljan on poliitikast väljas ja Rahvaliitu vähemalt nähtavalt ei mõjuta.

Aseesimehed on teil ju kõik n-ö tema inimesed. Eraldada Villu Reiljanit Rahvaliidust oleks umbes seesama, mis eraldada Edgar Savisaart Keskerakonnast..

Spekulatsioone võib teha lõpmatuseni, ma räägin reaalsusest. Ta ei ole üldse erakonna liige. Kus ta kellegagi kokku saab, seda ma tõesti ei tea, ja ega eriti huvita ka.

Riigikogus on Rahvaliidul kaks liiget, Mai Treial ja Ester Tuiksoo. Sügisel on aga oodata kurikuulsa nn maadevahetuse kohtuprotsessi jätkumist, kus nii Villu Reiljan kui ka Tuiksoo on osalised. Taas Rahvaliit negatiivselt pildil?

See on nende inimeste isiklik elu, mis on selliseks kujunenud ja mina ei saa seda kuidagi muuta. See kõik on toimunud enne minu tulekut Rahvaliidu esimeheks, mul ei ole võlukepikest, et teha see olematuks, kuigi võib-olla tahaks.

Teil ei õnnestunud ka veenda Rahvaliidu auesimeest Arnold Rüütlit teie nimekirjas kandideerima.

Me ei tea veel, missugusel moel Arnold Rüütel valimiskampaanias osaleb. See, et ta ei osale, küll kindel ei ole. Täna on sellest väga vara rääkida.

Valimistel osaleda saab kahel viisil – kandideerida või hääletada.

Ei ole nii. On veel kolmas võimalus, mida maailmas väga palju kasutatakse. Kujutagem näiteks võimalust, et Arnold Rüütel muutub mõne Rahvaliidu kandidaadi usaldusisikuks, kes käib koos temaga rahvaga kohtumas.

Te ei jaga seisukohta, et endine president võiks jooksvast päevapoliitikast eemale hoida?

Eesti poliitiline eliit on kolossaalselt väike, mikroskoopiline. Sellise mõtlemisvõime ja suure elukogemusega inimesi nagu Arnold Rüütel, on meil väga vähe. Need inimesed võiksid olla poliitiliselt aktiivsed niikaua, kui nad seda ise soovivad. Mul ei ole ühtegi põhjust arvata, et hea tervise juures, energiline ja elurõõmus Arnold Rüütel, peaks ainult istuma, sussid jalas, ja vahtima telekat.
Miks?

Kas Rüütel ei võiks hoopis presidendiks kandideerida?

Ma arvan, et see võib-olla oleks liiga optimistlik stsenaarium. Ta on presidendina end juba põhjalikult näidanud, olnud rahva seas kõrgelt toetatud riigipea ja arvestades ikkagi ka vanust, siis võib-olla presidendi rolli teda enam ei pakuks.

Mitu kohta on Rahvaliidu eesmärk riigikogu valimistel?

Olen öelnud kümme kohta ja arvan, et see on täiesti reaalne, kui suudame esitada sõnumi, mis on arusaadav ja valijate jaoks tähtis. Siis tulevad kohad nagunii.

Juhan Aare kolm asja, mis tuleks Eestis veel enne kevadet ära teha

1. Muuta valimisseadust. «Minu silmis oleks ideaalvariant sarnane süsteem, nagu Suur­britannias – ühemandaadilised ringkonnad. Siis pääseks riigikogusse inimesed, kes on võimelised seal midagi tegema ja pole lihtsalt parteisõdurid.»

2. Parandada Eesti-Vene majandussuhteid. «On ebanormaalne, kui kahe riigi presidendid, peaministrid ja parlamendid ei suhtle, ei toimi transiit, Eestisse tuleku ja minekuga on suuri probleeme. Mõlemal pool jääb palju raha teenimata.»

3. Soodustada niisuguste konsortsiumide teket, nagu näiteks tervisliku piima biotehnoloogiate arenduskeskus. «See konsortsium on töötanud välja südamejuustu. Tootmine, teadus ja rahastajad on jõu kokku pannud ja tulemused on suurepärased.»

Juhan Aare usutlus on neljas osa Postimehe sarjast, mis vaatleb Eesti poliitikaelu uue hooaja lävel.

Varem ilmunud: Jüri Pihl «Tööpuudus on ikka väga suur», 16.08; Mart Laar «Valimiseelset kullavihma ei tule», 19.08; Aleksei Lotman «Rohelisi ei köida võimu rituaalid», 23.08

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles