Riigikogus esindamata erakondade esimehed paluvad kärpida vähemalt poole võrra tuleva aasta riigieelarve eelnõus erakondadele ette nähtud toetust, nimetades seda parlamentaarselt sanktsioneeritud riigivarguseks.
Parlamendivälised erakonnad peavad parteide suurt eelarvetoetust riigivarguseks
1. detsember 2014, 11:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Vabaerakonna esimees Andres Herkel, Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu esimees Rein Koch, Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Mart Helme, Eestimaa Roheliste esimees Aleksander Laane ja Rahva Ühtsuse Erakonna juht Kristiina Ojuland märkisid avalikus pöördumises, et riigieelarve eelnõu teisel lugemisel lükkas rahanduskomisjon tagasi rea muudatusettepanekuid, mille katteallikas oli erakondadele eelarvest eraldatav raha.
«Palume teil veel kord tõsiselt järele mõelda, et vähendada seda raha tuleva aasta eelarves vähemalt poole võrra,» kirjutasid viie erakonna juhid täna parlamendi rahanduskomisjonile ja fraktsioonidele saadetud pöördumises.
Nende sõnul eristub Eesti riigikogu info- ja analüüsiosakonna uurimuse kohaselt teistest Euroopa Liidu riikidest erakondade eelarvelise toetuse ebaproportsionaalselt suure mahu ning selle poolest, et erakondade toetusrahal puudub selgelt määratletud otstarve. «See asetab Eesti poliitikamaastikul osalejad ebavõrdsesse olukorda. Tegemist on parlamentaarselt sanktsioneeritud riigivargusega, mis ei erine olemuslikult palju taunitud administratiivse ressursi valimiseelsetest kuritarvitustest Tallinnas,» leidsid nad.
Parlamendiväliste erakondade esimeeste sõnul peab Eesti olema vaba ja võrdseid võimalusi pakkuv demokraatia, kuid praegusel juhul see nõnda ei ole. «Ebaõiglane rahastamissüsteem ning peaministri bojaarlik suhtumine, kui ta end Ämari lennuväljal valimisreklaamiks filmida laseb, on väga kurvad näited,» märkisid nad. «Me ei taha, et Eesti sarnaneks George Orwelli kirjeldatud maailmale, kus kõik on võrdsed, aga mõned on veel võrdsemad.»
Herkel esitas rahanduskomisjonile riigieelarve eelnõu teiseks lugemiseks viis muudatusettepanekut, et jagada erakondadele mõeldud 5,4 miljonist eurost kolm miljonit näiteks politsei- ja piirivalveametile merepäästevõimekuse tõstmiseks, Kaitseliidule varustuse ostmiseks ja omavalitsustele hariduskuludeks, kuid ükski neist ei leidnud komisjonis toetust. Riigieelarve eelnõu lõpphääletus peaks toimuma 10. detsembril.
Praegu saavad riigikogu valimistel saadud kohtade arvule vastavalt toetust parlamendiparteid, kuid ka erakonnad, kes valimiskünnist ei ületanud, aga kogusid vähemalt ühe protsendi häältest. Üle ühe protsendi hääli kogunud erakond saab eelarvest 9587 ning vähemalt neli protsenti hääli saanud partei 15 978 eurot aastas.
Sel aastal saavad 9587-eurost toetust Eestimaa Rohelised ja Konservatiivne Rahvaerakond, keda toetas eelmistel, 2011. aasta riigikogu valimistel vastavalt 3,8 ja 2,1 protsenti hääletamas käinud inimestest. Kokku on erakondadele eelarves ka tänavu ette nähtud 5,4 miljonit eurot.
Tuleva aasta kevadest alates saab riigikogu valimistel osalenud erakond, kes valimiskünnist ei ületanud, kuid kogus kaks kuni kolm protsenti häältest, aastas 30 000, kolm kuni neli protsenti hääli saanud partei 60 000 ning neli kuni viis protsenti hääli kogunud erakond 100 000 eurot. Parlamendierakondade rahastamine erakonnaseaduse parandustega ei muutu.