Eestlaste ettevaatlikud hoiakud vähemuste suhtes on loomulikud, leiab riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige Paul-Eerik Rummo.
Rummo: eestlase konservatiivsus on mõistetav
/nginx/o/2016/05/24/5429389t1hdf2f.jpg)
12. august 2010, 13:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Teatud konservatiivsus on mõistetav mistahes koosluse puhul, kus esmane hirm on hävimine ja peamine huvi edasikestmine,» lausus ta.
Rummo selgitas, et pikka aega isolatsioonis elanud ühiskondadel tekib vabanedes kaks vastandlikku tendentsi.
«Ühelt poolt põlgusesegane hämmeldus «muu maailma» seninägematutest kommetest ja teisalt kange tahtmine neid ruttu järgi ahvida, kas või väliselt ja formaalselt,» ütles ta.
Rummo hinnangul ei muutu kultuurilised hoiakud üleöö ja veelgi sallimatum oleks selleks rakendada riiklikku sundi.
«Halvemal juhul viiks see soovitule vastupidiste tulemusteni, kõige tõenäolisemalt aga ajaks rahva lihtsalt naerma ja oma seadusetegijatele käega lööma,» leidis ta.
Riigikogulane märkis, et ta usaldaks rahvast ja kodanikuühiskonda oma loomupäraste toimemehhanismidega.
«Tänapäeva ühiskond kujutab endast võrgustikku suurest hulgast niššidest, liiga teravad nurgad kuluvad maha ja ülepingutatud hirmud taanduvad,» kirjeldas Rummo.
«Agressiivset sallimatust mistahes «teistsuguste» vastu kohtab Eestis minimaalselt. Nii et ärme pinguta üle, midagi hullu pole ju ühegi grupi seisukohalt lahti,» sõnas ta.
Eilses Postimehes kritiseeris Eesti Kunstiakadeemia professor Katrin Kivimaa justiitsministeeriumi otsust jätta samasooliste partnerlus seadustamata.
Kivimaa küsis, kas ei oleks aus tõele otsa vaadata ning tunnistada, et Eesti ühiskond pole nii salliv ega mõistev, kui seda välismaailmale reklaamitakse.