Euroopa Komisjoni eile avaldatud aruandes Eesti eurole ülemineku praktiliste ettevalmistuste seisust öeldakse, et ülemineku ettevalmistamise üldine koordineeritus peaks olema parem.
Eurokomisjon kritiseeris mõõdukalt Eestit
28. juuli 2010, 10:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üldiselt liiguvad Eesti ettevalmistused eurole üleminekuks komisjoni hinnangul õiges suunas, kuid raportis juhitakse tähelepanu ka puudustele. Komisjoni suuremad mured näivad raporti järgi olevat sularahavahetuse korraldus ja valitsuse suutlikkus põhjendamatu hinnatõusu ärahoidmiseks ettevõtteid kaasata.
Komisjon märgib oma raportis, mis esitatakse Euroopa Parlamendile, Euroopa Nõukogule, Euroopa Keskpangale ning teistele euroliidu institutsioonidele, et Eestis erineb eurole ülemineku praktiliste ettevalmistuste korraldus enamikust varem euroala liikmeks saanud riikidest, kuna Eesti otsustas mitte määrata täistööajaga ametiisikut, kes koordineeriks ettevalmistusi ja oleks meedia jaoks selles küsimuses peamine kõneisik.
Niimoodi organiseeris ettevalmistusi näiteks 2009. aastal eurole üle läinud Slovakkia, kus valitsuse eriesindaja Igor Barát kujunes ka peamiseks ülemineku vahendajaks avalikkusele, võttes ajakirjanike küsimustele vastamiseks telefonitoru isegi öösel.
Eestis seevastu ei ole sellist üht ettevalmistuste juhti, vaid tööd koordineerib rahandusministeeriumi kantsleri Tea Varraku juhitud asjatundjate komisjon, milles on seitse eri valdkondade töögruppi.
«Kogu €-päevaga piirneval ajal peavad ülemineku koordineerijad pidevalt kättesaadavad olema, et lahendada võimalikke probleeme,» märkis Euroopa Komisjoni värske dokument.
Kaubanduses peaks pärast 1. jaanuari sularahas tagasi antama üksnes eurosid, kuid Eestis on tegemist üksnes soovitusega, mitte näiteks seadustatud nõudega, mida mõni muu riik on kasutanud.
Seepärast leiab Euroopa Komisjon, et Eesti valitsusasutuste soovitus anda kahenädalase euro ja krooni paralleelkäibe perioodil vahetusraha tagasi üksnes eurodes on esitatud leebes vormis. Soovitus peaks olema tungivam ja selle järgimist tuleks ka kontrollida.
Komisjon pole ka rahul kommertspankade kavatsusega kasutada sularahaautomaatides pärast 1. jaanuari esialgu 10- ja 50-euroseid rahatähti. 50-euroste kasutamisest tuleks ajutiselt loobuda, et mitte raskendada jaemüüjatel sularaha tagasiandmist üksnes eurodes.
Üldiselt leiab raport, et Eesti pankade ettevalmistused eurole üleminekuks sujuvad hästi. Pangad kaaluvad ka üleminekuperioodil lahtiolekuaja pikendamist ja kontorite avamist 1. ja 2. jaanuaril.
Komisjoni aruandes nõutakse, et Eesti «tõhustaks meetmeid, mille abil on võimalik ära hoida kuritarvitusi ja olukordi, kus elanikel tekib väärarusaam hindade kujunemisest».
Dokumendis on öeldud, et üleminekuperioodil kavatseb tarbijakaitseamet jälgida hindu ligikaudu 800 müügikohas.
Ilmselge on Euroopa Komisjoni rahulolematus Eesti riikliku teavituskampaania venimisega. Ametiasutused on meediakanaleid informeerinud, aga «selliste meetmete mõju ei ole selge».
Komisjon rõhutab: «Äärmiselt oluline on edastada õigel ajal teave ülemineku ja selle ajakava kohta, samuti meetmete kohta, millega hajutada hirmu hinnatõusu ja jaemüüjate kuritahtliku tegevuse ees üleminekuperioodil.»
Euroopa Komisjon märgib ühe raskema ülesandena vajadust korraldada sularahavahetust igal pool Eestis, kus rahvastiku tihedus on võrreldes euroliidu keskmisega väga hõre. Selleks on plaanis kasutada postkontoreid, aga pangad peaksid mõtlema ka mobiilsetele rahavahetuspunktidele.