Eraettevõtete töötajad saavad koondamisel hüvitiseks ühe kuu palga ja saadetakse töötukassa ukse taha, ametnikele aga hüvitatakse kuni kümne kuu palk.
Ametnike hüved püsivad kärpimata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmise aasta juulis koondas politseiamet riigireetur Herman Simmi abikaasa Heete Simmi, makstes talle 156 000 krooni koondamishüvitist, sest tema staaž politseis oli aastakümnetepikkune. Kui Heete Simm oleks töötanud eraettevõttes, oleks ta mullu 1. juulist jõustunud töölepinguseaduse alusel saanud koondamishüvitiseks kõigest ühe kuupalga.
Justiitsministeerium kulutas tänavu 4,9 miljonit krooni Murru vangla vangivalvurite koondamiseks. Sõltuvalt staažist said koondatud hüvitist kuni kümne kuu palga ulatuses.
Uus töölepinguseadus võeti vastu hoolimata avalikkuse suhteliselt tugevast meelepahast.Riigiametnikud võivad aga siiani kehtiva avaliku teenistuse seaduse (ATS) alusel saada hüvitiseks isegi kümne kuu palga, kui nende staaž on üle kümne aasta pikk.
Juba töölepinguseaduse ettevalmistamise ajal juhiti tähelepanu, et kui ametnike koondamishüvitised säilivad, siis kasvab eraettevõtetes töötajate ja ametnike koondamishüvitiste vahe hiiglaslikuks.
Seetõttu lubasid valitsuspoliitikud suure suuga, et valmib uus ATS, kus ametnike koondamishüvitised tõmmatakse tavainimestega samale tasemele. ATSi uus eelnõu ongi valmis ja selle järgi peaksid ametnike koondamishüvitised olema samal tasemel ülejäänud töötajatega, ent see seaduseelnõu toppab riigikogu põhiseaduskomisjonis ja ootab paremaid aegu.
Põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde Reformierakonnast lausus, et justiitsministeeriumist riigikokku jõudnud seaduseelnõu vajab veel tööd. «Arvan, et sellega on liialt üritatud avalikku teenistust reformida ja pesuveega visatakse ka titake välja,» lausus Linde.
Justiitsministeeriumi eelnõu kärpis ametnike arvu Linde hinnangul liiga väikeseks, jättes sealt välja näiteks ministeeriumite avalike suhete töötajad. Selline lähenemine pole Linde hinnangul mõistlik.
Sama komisjoni aseesimees, keskerakondlane Evelyn Sepp oli justiitsministeeriumist tulnud eelnõu suhtes samuti kriitiline ja süüdistas justiitsministeeriumi soovis avalikku teenistust politiseerida.
«Ka Tallinna Tehnikaülikoolilt tellitud eksperthinnang ei jätnud eelnõus kivi kivi peale ning seni ei ole koalitsioon omavahel teadaolevalt konsensust leidnud,» lausus Sepp.
Nii Sepp kui Linde leidsid, et kui sügisel ei õnnestu kogu ATSiga edasi minna, siis tuleb mõned olulisemad asjad sealt välja võtta ja kiirelt eraldi seadustega ära muuta.
Linde avaldas kartust, et mida lähemale jõuavad valimised, seda raskemaks läheb ükskõik mille muutmine.
Sepp aga arvas, et koondamishüvitiste kiirkorras muutmisega tasub olla pigem ettevaatlik. Nimelt vähendab lihtsam koondamine Sepa sõnul ametnike turvatunnet ja lihtsustab nende politiseerimist, mistõttu tasub ametnike kiiret ja odavat koondamist pigem vältida. Sepa hinnangul tuleks aga kiiremas korras ära muuta ametnike atesteerimisega seotud küsimused, et muuta ametnikel lihtsamaks asutuste vahel liikumine.
Koondamishüvitised
1. Töölepinguseaduse § 100. Töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses.
2. Avaliku teenistuse seaduse § 131. Teenistusest vabastamisel ametiasutuse likvideerimise või ametniku koondamise tõttu makstakse ametnikule hüvitusena, kui ametnikul on avaliku teenistuse staaži
• alla 3 aasta – kahe kuu ametipalk;
• 3–5 aastat – kolme kuu ametipalk;
• 5–10 aastat – viie kuu ametipalk;
• üle 10 aasta – kümne kuu ametipalk.
Allikad: töölepinguseadus, avaliku teenistuse seadus
väljavõte kõnest
Avaliku teenistuse seaduses tuleb arvesse võtta uue töölepingu seaduse kehtestatud põhimõtteid.
/---/ Teenistusest vabastamisel ametniku koondamise tõttu makstakse ametnikule hüvitist ametniku ühe kuu keskmise ametipalga ulatuses. Ülejäänud osas maksab, nagu näeb ette ka uus töölepinguseadus, ametnikule koondamise korral hüvitist töötukassa töötuskindlustuse seaduses ettenähtud korras.
Tegelik elu Eestis on selline, et ametnikud nimetatakse konkreetsele ametikohale ja atesteerimine on olnud paljuski formaalne, palgakorraldus arusaamatu ja paljud soodustused pole olnud põhjendatud. Kokkuvõttes ütleksin, et karjäärisüsteem ei ole Eesti avalikus teenistuses kunagi päriselt rakendunud, sest ta pole olnud ka otstarbekas.
Rein Langi ettekanne riigikogus avaliku teenistuse seaduse esimese lugemise ajal 16. septembril 2009