Miks ei tehta Eestis valimiste ajal lävepakuküsitlusi?

Valimisjasokond Tallinnas Kristiine keskuses.

FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees

Erinevalt mitmetest teistest riikidest pole Eestis tehtud lävepakuküsitlusi, mis annaksid tõenäolised valimistulemused teada mitmeid tunde varem kui ametlikud.

«Lävepakuküsitlusi tehakse suurtes riikides kahel põhjusel: esiteks, kui tulemus on kohutavalt oluline sotsiaalmajanduslikus mõttes. Teiseks, kui ametlikud tulemused tulevad liiga hilja,» ütles sotsiaal- ja turu-uuringute firma SaarPoll juhataja Andrus Saar. «Näiteks Eestis europarlamendi puhul jäid Eestis tulemused küllaltki viibima, oleks võinud varem teatada,» leidis ta.

Kolmas põhjus on veel - et kontrollida seda, kas ametlikud tulemused langevad uuringutulemustega kokku. «See on niisugune demokraatia kontrollimehhanism,» lausus Saar.

«Aga põhiline, miks lävepakuküsitlusi tehakse, on see, et investorid, poliitikud saaksid varakult teada, mida oodata. Kui vaatame Eestit, siis kuus valitud europarlamendi liiget ausalt öeldes ei muuda praktiliselt mitte midagi. Värvingut see meil muudab, aga Euroopa Liidu kontekstis kindlasti mitte,» tõdes Saar, miks huvi lävepakuküsitluste vastu puudus.

Lävepakuküsitlused on tema sõnul ka väga kallid. «Ei ole olemas finants- või poliitilist jõudu, kelle jaoks oleks tähtis saada tulemused teada näiteks päeval kell 4 või kell 6. Kuue tunni pärast saab niikuinii täpse info,» sõnas Saar.

Suurriikides on aga need tunnid olulisema tähtsusega - milline jõud tuleb võimule, mida sellelt oodata. «Ärimaailmas võivad need asjad omada väga suurt tähtsust või tuleb varakult juba hakata sõlmima koalitsioone,» rääkis Saar.

Saar ei näinud Eestis ka riigikogu puhul lävepakuküsitluse järele vajadust: «Meil on kogu andmetöötlus päris tasemel, me saame tulemused väga kiiresti teada. Kogu IT-tugi on meile väga palju andnud.»

Uuringu hind sõltub tema sõnul väga paljudest asjaoludest – näiteks, kui paljudes ringkondades, kui kaua, mis meetodil uurida jne. Saar oletas, et näiteks 30 000 eurot võiks see maksma minna küll.

Ka Turu-uuringute ASi tegevjuht Tõnis Stamberg ütles, et küll lävepakuküsitlusi tehtaks, kui keegi selle eest maksaks. «Exit-pollide jaoks peab olema «põllul» palju inimesi, peab olema spetsialist, kes paneb valimi paika, sest nagu kõigi uuringute puhul, kui kaasata valesid inimesi, valedes kohtades või valede proportsioonidega, on vead väga kerged tulema,» ütles Stamberg.

«Sellistes suurtes riikides nagu Prantsusmaa ja Saksama tehakse lävepakuküsitlusi kogu aeg. Eriti nagu nüüd oli europarlamendi valimistega, kus maade vahel oli kokkulepe, et enne kella 12 tulemusi ei avaldata. Pühapäeval nägime, et enne seda olidki avalikult kättesaadavad vaid exit-pollid suurte maade kohta.»

Stamberg ütles, et ka Eestis on lävepakuküsitlusi tehtud, aga viimaste aastate jooksul ei ole ole olnud ühtki rahastajat, kes selle vastu huvigi oleks tundnud.  

«Iseenesest Eesti näitel on teada, et meil pole mitte ühegi valimise käigus olnud muret, et sama päeva õhtul me ei saa tulemusi teada. Seadus küll nõuab, et järgmisel päev tuleb hääled üle lugeda ja saada kinnitus andmete õigsuse kohta. Meil häältelugemissüsteem töötab väga hästi, ma ei ole viimase 10 aasta jooksul või rohkemgi näinud, et me kella 12ks ei saaks tulemuste piirjooni teada,» märkis Stamberg. 

Tagasi üles