Saartsi sõnul puudus eurovalimistel valijaid mobiliseeriv konflikt

Tõnis Saarts

FOTO: Peeter Langovits / Postimees

Tallinna Ülikooli politoloogi Tõnis Saartsi sõnul puudus seekordsetel Euroopa Parlamendi valimistel valijaid mobiliseeriv ja valima toov konflikt.

«Minu meelest oli üsna selge juba kuskil paar-kolm nädalat enne valimisi, et see Vene ohu ja julgeoleku temaatika ei kanna välja, ei kujune selleks mobiliseerivaks konfliktiks,» ütles Saarts BNSile. Saartsi hinnangul on Vene ohu temaatikat arutatud 20 aastat kõigil valimistel ja erakonnad ei suutnud sellele anda mingisugust uuemat aktsenti, et see oleks valijatele mobiliseerivalt mõjunud.

«2009 oli väga selgelt niisugune valijale mobiliseeriv konflikt tulla hääletama protestiks suletud nimekirjade vastu ja hääletada Indrek Tarandi poolt, niisugust mobiliseerivat konflikti neil valimistel me ei näinud,» tõdes Saarts. «Selleks ei kujunenud see, et tulla hääletama, et protestida või kuidagi kaitsta Eestit Vene ohu eest. Kuna Keskerakond lihtsalt keeldus kaasa mängimast seda julgeoleku ja Vene ohu konflikti, siis lihtsalt sellest ei kujunenud ka mingisugust temaatikat, mis oleks ka täitnud leheveerge näiteks enne valimisi,» lisas Saarts.

Madala valimisaktiivsuse põhjusena nimetas Saarts, et inimesed ei tunne otsest seost Euroopa Parlamendiga ja sellega, et see kuidagi nende igapäevaelu väga palju mõjutaks. «Võrreldes riigikoguga ja valitsusega on see mõju ikkagi kordades väiksem ja isegi paljud inimesed täpselt ei tea, millega see Euroopa Parlament tegeleb,» sõnas Saarts. «Nii et see on üsna kauge, üsna vähemõistetud ja inimeste meelest ka suhteliselt vähe nende elu mõjutav,» lisas ta.

Saartsi sõnul käivad Euroopa Parlamenti valimas poliitiliselt aktiivsemad ja teadlikumad inimesed. «Üldiselt on niisugune seaduspärasus, et valimas käivad aktiivsemalt vanemaealised ja kõrgema haridusega inimesed,» sõnas Saarts.

«Kui me vaatame erakondade toetajaprofiile, siis need on kindlasti muutunud ka ajaga, aga me teame, et Keskerakonna valijate hulgas ja ka Reformierakonna valijate hulgas on suhteliselt palju pensionäre ja sotside toetajate hulgas on jällegi rohkem kõrgharidusega inimesi,» selgitas Saarts. «Nii et siin on väga raske öelda, milline erakond rohkem kaotas ja võitis. Ilmselt keskealised ja kõrgharidusega inimesed kalduvad rohkem valima paremerakondi kui sotse, mitte niivõrd Keskerakonda, aga samal ajal vanemaealiste inimeste eelistused on tõesti olnud rohkem Keskerakond või ka viimasel ajal Reformierakond,» lisas ta.

Saartsi sõnul on Euroopa Parlamendi valimistel valijaid puhtalt erakondliku eelistuse järgi raske paika panna. «Tegemist on ikkagi väga tugevalt isikuvalimistega, et need inimesed võib-olla, kes muidu hääletavad mingi teise erakonna poolt või kellel ei ole nii väljakujunenud erakondlikku eelistust, võisid hääletada mõne kandidaadi poolt lihtsalt sellepärast, et see oli neile sümpaatne,» sõnas Saarts.

Tagasi üles