Vabariigi valimiskomisjoni esialgsetel andmetel võttis Eestis täna toimunud Euroopa Parlamendi valimistest osa 36,44 protsenti valijatest, mida on vähem kui Euroopa Liidus keskmiselt ning vähem ka Eesti valimisaktiivsusest 2009. aastal.
Eestis käis hääletamas 36,4 protsenti valijatest
25. mai 2014, 20:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõige suurem oli osalusprotsent Tallinnas, kus hääletamas käis 43,57 protsenti valijatest. Harjumaal oli valimisaktiivsus 39,85 ja Tartu linnas 38,8 protsenti. Alla 30 protsendi jäi valimisosalus Lääne-Virumaal (29,75 protsenti), Võrumaal (29,74), Saaremaal (29,52) ja Põlva maakonnas (29,39).
Elektrooniliselt hääletas 11,45 protsenti valijatest. Kõigist valimistel osalenud inimestest moodustasid elektrooniliselt hääletanud 31 protsenti. Kokku osales eelhääletamisel 53 protsenti kõigist hääletanutest.
Euroopa Liidus keskmiselt osales europarlamendi valimistel 43,11 protsenti valijatest.
Eestis käis eelmistel, viis aastat tagasi peetud valimistel hääletamas 43,9 ja 2004. aastal 26,8 protsenti valijatest.
Vabariigi valimiskomisjoni sekretariaadi juht Priit Vinkel nimetas seekordset osalust tugevaks keskmiseks tulemuseks. «On raske öelda, mis valimisaktiivsust tegelikult mõjutab, alati on väga palju väliseid tegureid nagu ilm,» lausus ta.
Hääletamine läks rahulikult
Tema sõnul sujus hääletamine üle Eesti täna suuremate vahejuhtumiteta ja rahulikult. «Oli väikeseid küsimusi ja teadaandmisi nagu alati ja neid lahendasime jooksvalt. Suuri probleeme ei olnud,» kinnitas Vinkel.
Palju küsiti tema sõnul, kas oleks võimalik hääletada väljaspool elukohajärgset jaoskonda, mis valimispäeval pole aga lubatud. «Samuti oli neid, kes soovisid e-hääletajatest minna jaoskonnas oma häält muutma, kuid ka seda saab teha ainult eelhääletamise ajal,» ütles Vinkel.
Tänavustel valimistel osales kaheksa erakonda, mille nimekirjas kandideeris kokku 72 inimest, ja 16 üksikkandidaati ehk 14,7 inimest ühele kohale. Vabariigi valimiskomisjon avalikustab esialgsed valimistulemused südaööl. «Loodame avalikustada selleks ajaks kindlaks tehtud jaoskondade tulemused kohe vahetult pärast keskööd, oleme selleks valmis,» ütles valimiste keskkomisjoni sekratariaadi juht.
Eelmistel valimistel võidutses Keskerakond
2009. aastal toimunud valimistel kogus kõige rohkem ehk 103 506 häält Keskerakond, kes sai selle tulemusega kaks kohta. Europarlamenti suundusid seejärel Siiri Oviir ja Vilja Savisaar-Toomast, kellest aga kumbki ei kuulu praegu enam Keskerakonda. Parteile järgnes häältesaagilt üksikkandidaadina valimistel osalenud Indrek Tarand, kes pälvis 102 460 inimese toetuse.
Reformierakond kogus toonastel valimistel 60 877 häält ning sai ühe koha europarlamendis, kus asus saadikuna tööle praeguseks parteist välja heidetud ja uut erakonda looma asunud Kristiina Ojuland. IRLi nimekirja poolt andis hääle 48 492 inimest, mis viis europarlamenti varemgi seal töötanud Tunne Kelami. Samuti sai ühe mandaadi valimistel 34 508 häält kogunud Sotsiaaldemokraatlik Erakond, keda esindas enamiku ajast Euroopa Parlamendis Ivari Padar.
Kokku osales toonastel valimistel 11 erakonda ja kuus üksikkandidaati. Kandidaate oli 101 ehk 16,8 inimest ühele kohale.
Kümne aasta eest said enim kohti sotsiaaldemokraadid
Esimesed Euroopa Parlamendi valimised toimusid Eestis 2004. aastal ning nendest võttis osa 10 erakonda ja neli üksikkandidaati. Kokku oli kandidaate 95 ehk 15,8 inimest ühele saadikukohale.
Valituks osutusid sotsiaaldemokraadid Toomas Hendrik Ilves, Marianne Mikko ja Ivari Padar, keskerakondlane Siiri Oviir, reformierakondlane Toomas Savi ja toonast Isamaaliitu esindanud Tunne Kelam.