Postimees tõi lugejateni erakondade esinumbrite valimisdebati põnevamad hetked

Saates olid kohal Andrus Ansip, Tunne Kelam, Edgar Savisaar, Marju Lauristin, Martin Helme, Valev Kald, Marko Kaasik ja Vello Leito. Debati võitja selgitab saate lõpus välja politoloogidest, väitlejatest ja ajakirjanikest koosnev valimised.err.ee ekspertkogu.

Otsekajastus (vanemad enne):

Savisaar: e-valimiste tipp oli 2009. aastal ja siis käis e-valimistel 140 000 inimest, aga nüüd käis neid valimas 103 000. Järgmisel korral, ma ütlen teile, tuleb neid alla 100 000.

Ansip: ei ole pidu katku ajal ja kindlasti pole Eesti ainus, kes soovib, et ELi majandus oleks korras.

Lauristin: ma arvan, et harjumuspärased sotsiaalsed hüved on ainult ühes osas Euroopas, teistes ainult kauge kuuvalgus. Kõigepealt tuleb Euroopas saavutada kokkuleppe, milline on raamistik Euroopa sotsiaalpoliitikas.

Ansip leiab, et sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamiseks peab majandus kiiremini kasvama.

Ansip: kindlasti tuleb Euroopas majandust avatumaks kujundada. Mina olen veendunud liberaalse majandusmudeli toetaja. Eestile, Lätile, Leedule on see mudel toonud väga suurt edu. Kui see on meile hea olnud, siis ju ta on hea tervele Euroopa Liidule.

Kelam: asi on selles, et Eestis konkreetselt on sotsiaalsed probleemid küpsenud nii, et me vajame mingit murrangut.

Helme: ma tahaksin öelda, et Brüssel ja Euroopa Parlament pigem hävitab kui loob töökohti. Kui Ansip rääkis suurepärases majanduskasvust, siis praegu seda küll kuskil näha pole.

Lauristin: kuulates seda, et siin räägitakse, et Euroopa Liit ei loo töökohti, siis meenutaksin, et ELi rahadega on siin loodud väga palju töökohti. See jutt, et EL ei saa luua töökohti, on vale.

Savisaar: ma tahaksin täpsustada meie majanduse edukat edasiminekut. Meie majandus on tegelikult kukkunud. Aasta algul teatati, et meie majanduskasv on +4 protsenti, nüüd aga oleme jõudnud reaalsusele lähemale.

Leito: selleks, et saada majandus korda, tuleb välja astuda EList.

Ansip: ma tahan toetada Marju Lauristini, kes ainsana ütles, et Brüssel loob töökohti. Peamiselt loob töökohti ühine turg, mida oleme teiste riigipeadega koos Brüsselis arendanud.

Helme: Probleem on selles, kuidas me oleme eurorahasid kasutanud. Igasugused dotatsioonid ja pealemaksmised teevad Eesti majandust vähem konkurentsivõimeliseks. Ühisturg, jah, ma olen täiesti nõus, on üks põhilisi eeliseid, mida Euroopa Liit meile annab.

Kaasik: ei tule luua igasuguseid töökohti, vaid selliseid, mis võimaldavad meil inimväärselt ära elada. Üks asi, mis annab päris palju tööd, on Euroopa Liidu projektid. Praegu valitseb seal selline kord, et erinevad inimesed erinevatest maadest saavad erinevat tasu. Aga tegelikult peaksid need inimesed saama töötasu, mis võimaldab neil võrdselt inimväärselt ära elada.

Kaasik: riigivõlga saab vähendada järk-järgult ülemineku kaudu rohemajandusele. See ei ole kallis investeering ja läheb tulevikus järjest odavamaks.

Lauristin: riigivõlga saab vähendada sellega, et hoiduda suurtest võlgadest. Kui laenu, siis ainult selleks, et investeerida. Teine asi on see, et tuleb vaadata tootlikkuse ja innovatsiooni poole.

Savisaar: me oleme tublid ainult kasinuspoliitikas. Me oleme üks väheseid, kellel pole võlga. Riigil pole võlga, aga inimestel on võlad. Ma arvan, et me ei peaks plaksutama selle peale, et riigil pole võlga. Inimestel on võlad ja see ei ole vähemtähtis.

Leito: mis puutub ühisturgu, Euroopa Liit elab ju karmi konkurentsi tingimustes põhimõttega, et võitja võtab kõik. Aga meie ei ole võitjad.

Kelam: see, mis takistab praegu eriti vana-Euroopa arengut, on võlakoormad. Euroopa pole loomulikult ideaalne, aga see on kõige parem võimalus meile.

Ansip: föderaliseerumisel ja konvergentsil pole omavahel mingisugust seost. Enne kõlas väide, et inimestel pole midagi võita selles, kui riigi võlakoormus on väike. Iga inimene võidab sellest, kui  meie riigi rahandus on korras. Me oleme aidanud ka teistel riikidelvõlakoormust vähendada. Kindlasti ei vasta tõele see, et kui valitsus võtab laenu, siis sellega vähendatakse tööpuudust.

Kelam: ma arvan, et kriisid õpetavad. Olen nõus sellega, et föderaalne Euroopa ei lahenda küsimusi. Kuid üks asi, millega me peaksime harjuma on see, et me pole enam selles õpipoisi seisundis, nagu me olime kümme aastat tagasi.

Savisaar: ma ütleks nii, et maailma tõusvate majandustega suudab Euroopa konkureerida vaid oma jõude koondades. Euroopaliku heaolu suudab meile anda ikkagi ainult praegusest tugevam Euroopa. Suund föderaalsusele, 15 aastat tagasi, kui Brüsselis me organiseerisime Tallinna esinduse, siis, muide, ma tõstsin föderaliseerumise küsimuse juba üles.

Lauristin: Euroopa ühendriikide üle arutatakse Kantist peale. Mis puudutab seda, missugune rohkem üksmeelne Euroopa tulevikus on, siis on täiesti selge, et see pole nagu Ameerika Ühendriigid. Kultuuriline mitmekesisus, mis on Euroopa suurim rikkus, seda hävitada ei saa.

Helme: ei tohi minna tsentraliseerumise teed,  riigid peavad ise leidma lahendused. Konkurents on see, mis viib edasi.

Ansip: Eesti maksumaksjate taskust pole raha võetud. Me oleme aidanud Kreekat, me oleme aidanud Portugali, ja olgu öeldud, Portugal on ka tänulik selle eest. Portugal saadab oma hävituslennukid Baltikumi õhruumi turvamiseks.

Kelam: Me peame arvestama, et iga rahvuse kultuur on tema identiteet. Üks, kuidas asju lahendada, kuidas kriisist välja tulla, on see, et järgida reegleid. Asi hakkas sellest peale, et suured, Saksamaa ja Prantsusmaa ei täitnud enda seatud kriteeriumeid. Teine teema on see, et me vähendaksime liigset bürokraatiat.

Savisaar: see on küll ränk väide, et Euroopa Liit ei tea, kuhu ta läheb.

Lauristin: ma juhiksin sellele tähelepanu, et väga suured ühendused, nagu Euroopa Liit, ei saagi teada, kuhu ta läheb. Kui keegi arvab, et EL peaks olema nagu tank, millel on üks kindel suund, siis see on teekond hukatusse.

Helme:  nende valimiste peavalik ongi föderaliseerumine või mitte.

Ansip: olen veendunud selles, et praegused valitsusjuhid on veendunud, et Euroopa Liidus peavad säilima rahvusriigid.

Kelam: ikka on nii, et üks tont käib mööda Euroopat ja see on föderalismi tont. Aga tegelegem praktiliste poliitikatega.

Savisaar: ma ei hellitaks niisuguseid illusioone, et USA ja ELi tihedam majandusliit võiks anda Euroopale erilisi eeliseid globaalses konkurentsis tõusvate maailmamajandustega. USA föderaalriigina lähtub iseenda huvidest.

Lauristin: Rahvusriigi olemus muutub praegu meie silme all. Rahvusriik ei kao mitte kuskile, aga tema funktsioonid muutuvad. Ma arvan, et justnimelt rahvusriigi enda muutus ja kultuuri olulisus on see, mis hakkab järjest rohkem mängima.

Savisaar Keskerakonna-vastastest kampaaniatest: miks ta pidi tuju ära võtma? Ma arvan, et IRL kaotas sellest hääli. Kahtlemata Reformierakond on Putini küsimuses jõudnud kaugemale kui meie. Meil on üks leping, mille oleme venelastega alla kirjutanud. Reformierakonnal on neid kaks. Venemaa ja Ukraina on meile kindlasti olulised teemad, praegu on tegemist Euroopa Parlamendi valimistega, ärme seda Vene teemaga segi ajame.

Ansip: tahaksin oponeerida Savisaarele, julgeolekuküsimus on väga oluline. Eesti jaoks on ülimalt oluline, kes meid Brüsselis esindama hakkab.

Savisaar: mul on ikka tunne, et need on  Euroopa, mitte Ukraina valimised. Saan aru inimestest, kes tahaksid täna terve õhtu rääkida U-tähega asjadest, olgu selleks siis ufod või Ukraina. Mina tahan rääkida Eestist.

Helme: inimesed on hirmul ja nad ei taha saada võltslubadusi. Tõde on see, et Euroopa riigid on aastakümneid vähendanud kaitsekulutusi ja seetõttu nõrgendanud NATOt. Teine tähtis asi on aru saada, et ELis on nii palju erinevate huvidega riike. Erinevad julgeolekumured ei ole põhimõtteliselt mahutatavad ühisnimetaja alla.

Kelam: Euroopa julgeolekupoliitika on arenemas, mitte läbikukkunud. On hämmastav kuulda, et Savisaar ütleb, et Euroopa ei peaks tegelema julgolekupoliitikaga. Asi on tõsine, me vajame konkreetset julgeolekupoliitikat.

Lauristin sanktsioonidest Venemaale: mina ei ole nõus, et me võtame endale väikese venna rolli. Meie vastutada on see, et suudame oma fraktsioone mõjutada ja näidata, et see on ühine julgeolekuprobleem. Mina rõhutaksin ka sisejulgeolekut.

Ansip: ELi senistel sanktsioonidel on juba mõju olnud. Ma tunnen mitmeid ELi peaministreid ja presidente ja ma julgen kinnitada, et nad tajuvad neid probleeme adekvaatselt. Ma usun, et Hollande on valmis loobuma Mistrali tehingutest, kui olukord peaks edasi arenema ebasobivas suunas.

Helme: kui rääkida sanktsioonidest, siis olen nõus Savisaarega, et ELi sanktsioonid pole veel realiseerunud. Need, millest rääkis Ansip, on USA sanktsioonid.

Kelam: kui Putin läheb edasi oma tegevuses ja kui Prantusmaa peaks sügisel Mistralid üle andma, tähendab see Euroopa jaoks väga tugevat tagasilööki.

Kald: ühe päevaga ei saa midagi teha. Üldkokkuvõttes tuleb mõelda, kuidas teha inimeste huvides, mitte konfliktide lahendamiseks. Need sanktsioonid igaljuhul toovad kahju, mitte kasu.

Leito: sanktsioonid Venemaale pigem naeruvääristavad Euroopat. Mida tegid sanktsioonid Venemaale? Venemaa hakkas kohe Hiinaga tihedamalt suhtlma. Venemaad need sanktsioonid ei kõiguta, pigem ergastavad. Ma juhiksin tähelepanu hoopis suuremal julgeolekuriskile - Euroopa Liit on kaotanud kontrolli suurfirmade üle. Tuleks vaadata hoopis USA poole, kus taolised asjad on kontrolli alla saadud.

Ansip: ma ei ole nõus nendega, kes vastandavad ELi ja NATOt. Sõbrad, Euroopa Liidu riikide enamus kuulub ka NATOsse.

Savisaar: minu arvates need sanktsioonid, millest te räägite, need kiirendasid Vene ja Hiina kokkulepete sõlmimist. See tõstab Vene gaasi hinda.

Kelam: Euroopa Liit on  tegelikult hiiglane. Kui me vähegi paneme oma jõud kokku, avaldame me positiivset mõju maailma rahule.

Lauristin: mulle tundub, et kui me läheme Euroopa Parlamenti, siis me peame nägema, et me saame selle kuue inimesega ka midagi ära teha.