8 küsimust kandidaadile: Urve Tiidus
«Kiired muutused on Euroopa Liidus praktiliselt välistatud»

Urve Tiidus.

FOTO: MARIANNE LOORENTS / VIRUMAA TEATAJA

Reformierakonna kandidaat Euroopa Parlamendi valimistel, kultuuriminister Urve Tiidus leiab, et maksude ühtlustamine Euroopa Liidus tähendaks sisuliselt riikide iseotsustusõiguse vähenemist.

1. Millist tulevikuteed Euroopale eelistad? Vaata siia.

Esimene tee: tagasi põhialuste juurde (mineviku eksimuste parandamine)

Teine tee: mineviku saavutuste kinnistamine (kui see pole katki, ära paranda)

Kolmas tee: julge sammumine tulevikku (teha rohkem ja teha paremini)

Neljas tee: hüpe tulevikku (ainus lahendus on majanduslik ja poliitiline liit)

Viies tee: «rohkem/vähem Euroopat» loogika muutmine (põhimõtteline mõttelaadi vahetus)

Valige variant neist või pakkuge välja oma variant ning põhjendage, miks toetate antud varianti.

Suured laevad pööravad aeglaselt ja seepärast on igasugused kiired muutused Euroopa Liidus praktiliselt välistatud. Isegi kui need oleksid vajalikud. Kindlasti on olemas veel kuues ja seitsmes variant. Väga palju sõltub pühapäevaste valimiste tulemusest. Kas valijad eelistavad stabiilsuse hoidjaid, uuendusmeelsemaid või veel suuremat reguleerimist ja tsentraliseerimist soovivaid esindajaid. Kodanikuna meeldiks mulle hea tasakaal uuendusmeelsuse ja stabiilsuse vahel. Väga oluline on vananeva Euroopa konkurentsivõime edendamine. Riikide innovatiivsust seostatakse sageli sellega, kui palju uusi noori põlvkondi peale kasvab.  Näiteks Aasial  on siin suur eelis. Ka sellega tuleb meil arvestada.

2. Kas Euroopa Liit peaks tegelema kaitsevaldkonnaga (või peaks jätma selle ainult NATOle), mille eesmärgiks oleks ELi liikmesriikide kaitsmine välisohu eest ning rahu tagamine maailmas? Põhjendage miks.

Loomulikult peaks. Kes ennast ise ei hoia, seda ei hoia jumal ka – on vana rahvatarkus

3. Kas Euroopa Liit peaks muutuma ühisruumiks - looma ühised maksud, ühtlustama maksusid?

Isegi kui see paistab esmapilgul hea ideena, inimesed ju võrdlevad kogu aeg elu naaberriikidega, kes ütleb, et selle tagajärjel maksud vähenevad. Sisuliselt tähendab see iseotsustusõiguse vähenemist.

4. Kas Euroopa Liit peaks muutma oma eelarve struktuuri- näiteks mingeid kulusid vähendama ja teisi suurendama? Kas praegused kulutused on piisavad?

Küsimuse tõlge - kas liikmesriikide sissemaksed peaksid kasvama või kahanema. Ühiskatlasse raha lisamine peab olema ülimalt põhjendatud eksistentsiaalsete vajadustega. Ei näe neid hetkel.

5. Millistes valdkondades näete Euroopa rolli suurendamise vajadust ning millistes võiks see väiksem olla?

Euroopa roll peab  olema suurem peamiselt globaalse konkurentsivõime edendamisel mitte protektsionistlikes tegevustes.

6. Kuidas peaks Euroopa Liit Venemaa käituma Krimmis kriisi kontekstis?

See on küsimus Euroopa Liidu noore välispoliitika tugevusest. Kuna nii palju erinevaid huvisid kohtuvad Euroopa laial maanteel, on imetlusväärne, et üldse suudetakse ühistele seisukohtadele jõuda. Nõuandeid jagada saab inimene, kel on suur rahvusvaheliste konfliktide lahendamise kogemus. Jään 18.  sajandil väljaöeldud mõtte juurde – pahad mehed saavad tegutseda, kui head mehed vaatavad käed rüpes pealt.

7. Kas hõõglampide keelustamine ja tolmuimejate võimsuspiirangud on teemad, millega Euroopa Liit peaks tegelema? Põhjendage oma seisukohta.

Ei peaks. Liiga palju regulatsioone ja bürokraatiat ning  ettehooldust pärsib initsiatiivi ja ettevõtlikkust. Tagajärjeks nagu teame on konkurentsivõime langus.

8. Millises valdkonnas näeksid end tegutsemas Brüsselis - mis komisjonis, mis valdkondades?

Hüpoteetiliselt saan vastata – huvi pakkuvad teemad on kultuur, haridus ja globaalne areng. Nendes olen paremini ette valmistunud ja viimane pakub tõsist isiklikku huvi.

Tagasi üles