8 küsimust kandidaadile: Kaja Kallas
"Kindlasti peaks EL tegelema kaitsevaldkonnaga"

Kaja Kallas

FOTO: Arvo Meeks / Valgamaalane

Postimees küsis Euroopa Parlamenti kandideerijatelt kaheksa küsimust Euroopa Liidu tuleviku ja prioriteetide kohta. Reformierakonna teine number Kaja Kallas leiab,et kindlasti peaks EL tegelema kaitsevaldkonnaga. "Euroopa Liidu 500 miljonit inimest on maailma jõukaima majanduspiirkonna elanikud ja see piirkond vajab kindlasti kaitset."

1. Millist tulevikuteed Euroopale eelistad? Vaata siia: http://www.postimees.ee/2717816/raagi-kaasa-millist-tulevikuteed-euroopale-eelistad-sina
Esimene tee: tagasi põhialuste juurde (mineviku eksimuste parandamine)
Teine tee: mineviku saavutuste kinnistamine (kui see pole katki, ära paranda)
Kolmas tee: julge sammumine tulevikku (teha rohkem ja teha paremini)
Neljas tee: hüpe tulevikku (ainus lahendus on majanduslik ja poliitiline liit)
Viies tee: «rohkem/vähem Euroopat» loogika muutmine (põhimõtteline mõttelaadi vahetus)

Valige variant neist või pakkuge välja oma variant ning põhjendage, miks toetate antud varianti.

Kui etteantutest peaks valima, siis midagi esimese ja kolmanda vahepealset. Euroopa Liit on minu jaoks alati tähendanud vaba turgu. Vaid vaba turg loob eeldused võrdseks konkurentsiks, kindlustab, et kui oleme ise tublid, on meil kõik eeldused elada sama hästi kui Soomes, Belgias või Saksamaal.

2. Kas Euroopa Liit peaks tegelema kaitsevaldkonnaga (või peaks jätma selle ainult NATOle), mille eesmärgiks oleks ELi liikmesriikide kaitsmine välisohu eest ning rahu tagamine maailmas? Põhjendage miks.

Kindlasti peaks tegelema. Euroopa Liidu 500 miljonit inimest on maailma jõukaima majanduspiirkonna elanikud ja see piirkond vajab kindlasti kaitset. Kuid NATO ja Euroopa Liit teevad tihedat koostööd, et ennetada ning lahendada kriisisituatsioone ja relvakonflikte nii Euroopas kui mujal. Organisatsioone liidavad ühised strateegilised huvid ning valmidus vastastikuselt kasulikuks koostööks. NATO 28 liikmesriigist 21 on ühtlasi Euroopa Liidu liikmed.

3. Kas Euroopa Liit peaks muutuma ühisruumiks - looma ühised maksud, ühtlustama maksusid?

Olen selles osas kahtlev. Föderaliseerumises ja tugevas Euroopas on Eesti jaoks kindlasti oma võlu, eelkõige julgeolekupoliitiline. Tuleviku-Euroopat võimaldavad ehitada aga pigem kultuurierinevused ja vaba konkurents kui ühtlustamine, mis võib pärssida nii ettevõtlikkust kui algatusvõimet. Paljud Euroopa riigid on oma heaelu ehitanud tuleviku arvelt võetud laenudega. Oluline on, et selline mentaliteet väheneks ning kokku lepitud reegleid järgitaks.

4. Kas Euroopa Liit peaks muutma oma eelarve struktuuri- näiteks mingeid kulusid vähendama ja teisi suurendama? Kas praegused kulutused on piisavad?

Suur hulk ühist eelarveraha kulub praegu ebaefektiivse põllumajanduspoliitika toetamiseks. Samas on sellel oma ajaloolised põhjused ja kiireid muutusi oodata oleks liiga optimistlik. Innovatsioon ning teadus- ja arendustegevus saavad samas liiga vähe tähelepanu. Euroopa arengu mootoriks on keskmise suurusega ja väikeettevõtted. Tuleks mõelda, kuidas inimeste ettevõtlikku vaimu turgutada.

5. Millistes valdkondades näete Euroopa rolli suurendamise vajadust ning millistes võiks see väiksem olla?

Kindlasti on valdkonnad, kus tuleks selgemini ja jõulisemalt eristuda ühtekuuluvus ja energiapoliitika. Võimalusi näen efektiivsuse suurendamiseks. Eesti keeles öeldes: raiskamist ja bürokraatiat peaks olema vähem.

6. Kuidas peaks Euroopa Liit Venemaa käituma Krimmis kriisi kontekstis?

Ühiselt. Loodetavasti avas Krimmi annekteerimine Läänemaailma silmad ja sellest tehakse kaugeleulatuvad järeldused. Muuhulgas energiapoliitikat puudutavad. Eestist rääkides nõustun president Ilvese öelduga: „Eesti koht maailmas on paremini kindlustatud kui kunagi varem. Meil on tugev kaitsetahe, meil on tugevad liitlased.“

7. Kas hõõglampide keelustamine ja tolmuimejate võimsuspiirangud on teemad, millega Euroopa Liit peaks tegelema? Põhjendage oma seisukohta.

Ülereguleerimine ei tule arengut tagavale konkurentsile kindlasti kasuks. Loodan, et Euroopa Liit astub järgmise viie aasta jooksul edasi suuri samme vabakaubanduslepetes nii Ameerika Ühendriikidega kui teiste maailma arenenud majanduspiirkondadega. See tooks sadu miljardeid eurosid kasu, millest saaksid osa kõik Euroopa inimesed.

8. Millises valdkonnas näeksid end tegutsemas Brüsselis- mis komisjonis, mis valdkondades?

Hariduselt olen jurist, erialaks konkurentsiõigus. Seega teemad, milles usun, et saaksin Eestile kasulik olla, on seotud majanduse ja õigusega.

Tagasi üles