8 küsimust kandidaadile: Margus Hanson
"Oluline on konkurentsivõime säilitamine globaalses majandusruumis"

Margus Hanson

FOTO: Erakogu

Postimees küsis Euroopa Parlamenti kandideerijatelt kaheksa küsimust Euroopa Liidu tuleviku ja prioriteetide kohta. Reformierakonna number 11 Margus Hanson leiab, et oluline on Euroopa konkurentsivõime säilitamine globaalses majandusruumis. "Idapoolne osa planeedist areneb meeletu kiirusega. Samas tehakse ligi pool maailma sotsiaalkulutustest Euroopa Liidu riikides. See sotsiaalne turvalisus on suuresti loodud laenurahaga." 

1. Millist tulevikuteed Euroopale eelistad? Vaata siia: http://www.postimees.ee/2717816/raagi-kaasa-millist-tulevikuteed-euroopale-eelistad-sina
Esimene tee: tagasi põhialuste juurde (mineviku eksimuste parandamine)
Teine tee: mineviku saavutuste kinnistamine (kui see pole katki, ära paranda)
Kolmas tee: julge sammumine tulevikku (teha rohkem ja teha paremini)
Neljas tee: hüpe tulevikku (ainus lahendus on majanduslik ja poliitiline liit)
Viies tee: «rohkem/vähem Euroopat» loogika muutmine (põhimõtteline mõttelaadi vahetus)

Valige variant neist või pakkuge välja oma variant ning põhjendage, miks toetate antud varianti.

Kõige sümpaatsem tundub kolmas variant. Päris puhtal kujul ei õnnestu reaalsuses rakendada ilmselt ühtegi neist. Häid mõtteid on Euroopas alati jätkunud, probleem on olnud pigem selles, et neid ei ole õnnestunud  alati piisava tõsidusega rakendada. Maastrichti kriteeriumid on ju ammu teada, kuid neid on käsitletud justkui soovitusi. Kriis tõi esile, et nendest tuleks raudkindlalt kinni pidada.

2. Kas Euroopa Liit peaks tegelema kaitsevaldkonnaga (või peaks jätma selle ainullt NATOle), mille eesmärgiks oleks ELi liikmesriikide kaitsmine välisohu eest ning rahu tagamine maailmas? Põhjendage miks.

Kindlasti peaks tegelema. Juba ajal, mil olin kaitseminister, oli Euroopa lahingugruppide moodustamine üks põhiteemasid. Kahetsusega tuleb öelda, et ei ole suudetud edu saavutada, asi on jäänud pigem paberile. Rohkem tuleks praeguses rahvusvahelises olukorras mõelda sellele, et Euroopa Liidu riigid peaksid kaitsekulutused tõusu suunas üle vaatama. Siis on raha ka ühiseks tegevuseks, nii ELi kui ka NATO raames. Euroopalikud väärtused on kindlasti asi, mida Euroopa riigid peaksid olema suutelised vajadusel ka ise kaitsma.

3. Kas Euroopa Liit peaks muutuma ühisruumiks - looma ühised maksud, ühtlustama maksusid?

Juhul kui üldse midagi ühiselt mõelda, siis saab rääkida kaudsete maksude ühtlustamisest. Käibemaksudirektiivi kaudu see mingil määral juba toimib. Räägime kogu aeg, et Euroopa Liidu eelarve on liiga väike, aga samas ei taha riigid selle ühisest täitmisest kuuldagi. Räägitud on finantstehingute maksustamisest, mille kaudu Euroopa Liidu eelarvet osaliselt finantseerida. Pole mõistlik maksustada igamehe aktsiatehinguid, küll aga finantsasutuste vahel toimuvaid spekulatiivseid tehinguid. Ehk peaks Euroopa Liit siin regulatsioonide ja maksustamisega võtma ülemaailmselt juhtrolli. Siis oleks ka kriise vähem.

4. Kas Euroopa Liit peaks muutma oma eelarve struktuuri- näiteks mingeid kulusid vähendama ja teisi suurendama? Kas praegused kulutused on piisavad?

Euroopa Liit peaks tegema seda, mis on ühiselt tehes efektiivne. Küsimus on, kas põllumajandustoetused, millele kulub kõige suurem osa ühisest eelarvest, on kõige efektiivsem viis ühisraha kasutamiseks. Tänane olukord näitab, et suurim mure on näiteks energeetikaga seonduv, ühised ülekandevõimsused, taastuvenergia kasutuselevõtt, gaasi-, teede- ja raudteevõrgustikud. Eelarverõhkude nihutamine  Euroopa konkurentsivõime tõstmise suunas oleks siin otstarbekas.

5. Millistes valdkondades näete Euroopa rolli suurendamise vajadust ning millistes võiks see väiksem olla?

Osaliselt on selle küsimuse vastus kirjas eelmistes vastustes, energiajulgeolek on Euroopa oluline väljakutse. Teiseks konkurentsivõime säilitamine globaalses majandusruumis. Idapoolne osa planeedist areneb meeletu kiirusega. Samas tehakse ligi pool maailma sotsiaalkulutustest Euroopa Liidu riikides. See sotsiaalne turvalisus on suuresti loodud laenurahaga. Nende laenude intressi maksmine sööb Euroopa riikide eelarveid nagu koi kampsunit ja tekivad augud, millest mõni jääb ühiste kaitsekulutuste, mõni aga arendus-ja teadustegevuse ühise mustri kohale. On, mille üle mõelda.

6. Kuidas peaks Euroopa Liit Venemaa käituma Krimmis kriisi kontekstis?

Ühiselt. Kaitsevõimet tugevdades ja kurikaelu järjekindlalt sanktsioonidega karistades. Energiasõltumatuse suunas liikumisega.

7. Kas hõõglampide keelustamine ja tolmuimejate võimsuspiirangud on teemad, millega Euroopa Liit peaks tegelema? Põhjendage oma seisukohta.

Nende näidete üle võib, muidugi, muiata. Mõtleme aga näiteks sellele, kui palju on meil kodus erinevate mobiilseadmete laadijaid, mis omavahel ei ühildu. Euroopa Liit liigub siin ühise standardi poole ja see on ju hea, kui ühe juhtmega kõik korda saab.

Tähtis ei ole mitte see, kui võimas on tolmuimeja, vaid see, et tolmuimeja toa puhtaks teeks. Kui Euroopa Liit suudab tagada võimalikult väikese energiakuluga kodutehnikat, mis tähendab ka väiksemat rahakulu tarbijale, on eesmärk üllas ja sellest saab tarbija rahas mõõdetavat kasu.

Kindlasti on ka ülereguleeritust, aga igat juhtumit tuleks vaadata eraldi. Banaani kõveruse reguleerimine on ülereageering, paljudes valdkondades säästetakse ühiselt otsustades aga ressursse.

8. Millises valdkonnas näeksid end tegutsemas Brüsselis- mis komisjonis, mis valdkondades?

Senine poliitikutaust kaitse- ja rahandusvaldkonnas loob ilmselt eeldused ka Brüsselis nendes valdkondades tulemuslikult toimetada.

Tagasi üles