Martin Helme: riigikaitse on viimane EL riikidele jäänud suveräänne valdkond

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Martin Helme
Martin Helme Foto: Tairo Lutter / Postimees

Riigikaitse on üks viimaseid valdkondi, kus liikmesriikide suveräänsus on säilinud, kuid nüüd soovitakse Ukraina kriisi taustal seegi föderaliseerida, kirjutab europarlamendi kandidaat Martin Helme (EKRE) tänase online-väitluse lõppsõnas.

Euroopa Liidus on olemas selge poliitiline tahe ning lepingulised ettevalmistustööd koondada võimu liikmesriikidelt keskusesse. Riigikaitse on üks viimaseid valdkondi, kus liikmesriikide suveräänsus on säilinud. Kasutades ära rahva hirmu ja ärevust Ukraina kriisi taustal soovivad tugevad huvigrupid seda viimast tsitadelli murda ja ka riigikaitse n-ö föderaliseerida. Nende huvigruppide hulka kuuluvad kahtlemata ka suured kaitsetööstusettevõtted, kes teavad, et suurfirmadel on võimalik euroliidu poliitilist süsteemi ära kasutada oma positsiooni tugevdamiseks ning avaliku raha saamise kindlustamiseks.

Euroopa rahvad ei tunneta julgeolekumuresid ligilähedalegi sarnaselt ning puudub ühisnimetaja, mille abil Euroopa riike veenda loobuma oma rahvusliku julgeoleku loovutamisest struktuuridele, mille üle puudub demokraatlik ja lähimuspõhimõttel toimiv kontroll. Oponent ei ole suutnud selgitada, kuidas need kaks probleemi lahenevad. Ma ei nõustu ka seisukohaga, et aja jooksul lahenevad need probleemid iseenesest. Eesti ei muuda oma asukohta Venemaa suhtes, Kreeka Türgi suhtes. Julgeolek põhineb eelkõige geopoliitikal.

Kuna Euroopa on sedavõrd eripalgeline ja väga erinevate huvide ning muredega, ei ole võimalik ega ka kellelegi (peale võimu enda kätte soovivate euroföderatsiooni ehitajate) kasulik, kui riigikaitse liikmesriikidelt ära võetakse.

Ühtlasi ei näita oponent, kuidas taoline ühine juhtimine ja tsentraalne kulutamine lahendab ära probleemi riigikaitse kroonilise alarahastamisega või ka teadusliku mahajäämusega kaitsetööstuse vallas muust maailmast.

Ka küberkaitse vallas ei ole ühisjuhtimise eelised veenvalt esitatud: millel põhineb usk, et keskselt juhituna on küberkaitse tõhusam kui iga riigi enda lahenduste otsimine? Piiriülene koostöö ja ühiste rahvusvaheliste standardite loomine näiteks konventsioonide näol ei ole sama, mis kogu temaatika koondamine ühte asutusse kusagil Brüsselis, mille puhul pole üldse selge, et ta tagaks riikide küberturvalisust paremini.

Sellega on tänane online-väitlus lõppenud, jääb vaid oodata kohtuniku hinnangut. Debatt valmis Postimehe, Eesti Väitlusseltsi ja Euroopa Komisjoni Eesti esinduse koostöös.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles