Kohtunik: Samost jäi peale energiajulgeoleku küsimuses, kuid Padar võitis väitluse

Margo Loor Eesti Väitlusselts

FOTO: Toomas Huik

Tänase online-väitluse võitis Ivari Padar, sest kuigi ta energiajulgeoleku osas jäi Samostile alla, saavutas ta ülekaalu ettevõtluses ELile konkurentsieelise loomise ja innovatsiooni toetamise küsimuses, kirjutab kohtunik Margo Loor (Eesti Väitlusselts) oma hinnangus.

Euroopa Liidu siduvad ettekirjutused energiakasutuse valdkonnas on siiani andnud tulemusi, samas kui mittesiduvad soovitused ei ole eesmärkideni jõudnud. Üldistatud kujul sellisena kõlas Ivari Padari üks põhiseisukohtasid tänases väitluses. Ta tõi seejuures näiteks taastuvenergia ja kliimamuutuse siduvad, täidetud eesmärgid.

Anvar Samost üritas seda seisukohta õõnestada, tuues välja, et ega ka soovitusliku energiasäästu eesmärgi saavutamisest palju puudu ei jäänud. Ristküsitluses tõstatas ta samuti mitu korda erinevate EL energiasäästu kohustuste toimivuse teema, näiteks tolmuimejate võimsusega seonduvalt, kuid Padar kaitses tulemuslikult oma positsiooni ning kallutas arutlusküsimuse kindlalt enda poole.

Teise olulise teemana oli mõistagi küsimuse all siduvate eesmärkide mõju ettevõtetele ja majandusele laiemalt. Taaskord oli Padaril mitmekülgne argumentatsioon, mis puudutas Euroopa eelist keskkonnasõbraliku tehnoloogia arendamisel, samuti konkreetselt loetletud ettevõtete pöördumine, milles sooviti tõhusaid energiasäästu eesmärke, ning lõpuks ka piirangute innovatsiooni soodustav toime. Viimane, tõsi küll, jäi tõestamata.

Samost ütles, et jäigad reeglid toetavad ainult monopoolses seisus ettevõtteid, kuid ei toonud välja ei seda, et loetletud ettevõtted oleksid monopolid ega ka teisi näiteid selle väite toetuseks. Samuti esitas ta avaseisukohtades üldsõnalise mõtte, et siduv ja kõrge energiasäästu eesmärk oleks ettevõtetele koormav, kuid selgitust ega tõestust ei järgnenud.

Samosti tugevus oli USA kildagaasi kasutuselevõtu väljatoomine, mis tema sõnul sündis ilma valitsusepoolsete siduvate eesmärkideta, kuid mis on alandanud gaasi hinda ja suurendanud energiasõltumatust. Padarilt antud küsimuses väitluse jooksul muud vastust ei tulnud, kui väide, et kildagaasi tootmine suurendab metaani atmosfääris. Kahjuks oli see ilma konkreetse viiteta tõestusele ning pikemat selgitust ei tulnud ka lõppsõnas.

Viimane suurem teema väitluses puudutas energiajulgeolekut, mis Padari väitel oluliselt paraneb, kui Euroopa jõustab kõrge energiasäästu eesmärgi. Siin oli Samost diametraalselt erineval positsioonil ning tõi välja, et esiteks peab Euroopa olema ühtne oma energiapoliitikas, mis puudutab gaasihinna läbirääkimisi Venemaaga. Teiseks tuleb sõlmida USA-ga vabakaubanduslepe ja avada seega ELile juurdepääs kildagaasile. Kolmandaks tuleb loobuda irratsionaalsest hirmust tuumaenergia suhtes.

Samost läks isegi niikaugele, et nimetas ühtseid gaasihinna läbirääkimisi ainsaks võimaluseks ELil saavutada suuremat energiajulgeolekut Venemaast. Padar tõi küll välja, et ühtseid gaasihinna läbirääkimisi võib ellu viia samaaegselt energiasäästuga, aga Samosti vastav seisukoht oli palju põhjalikumalt välja arendatud ja mitmekülgsem. Samas ei näidanud Samost siiski kuidagi ka seda, et kõrged ja siduvad energiasäästu eesmärgid mõjuksid energiajulgeolekule negatiivselt.

Väitluses oli ka väiksemaid teemasid, näiteks energiasäästu mõõtmine, kehtestamisega kaasnev halduskoormus või kliimamuutus ja elukeskkond, mis seekord siiski põhiküsimusteks ei saanud. Veidi taunimisväärne oli Samosti poolt läbivalt kasutatud, selgelt kallutatud ajalooliste assotsiatsioonidega plaanimajanduse termin, mille Padar siiski ristküsitluses edukalt neutraliseeris.

Minu hinnangul võitis väitluse Ivari Padar, sest kuigi ta energiajulgeoleku osas jäi Samostile alla, saavutas ta ülekaalu ettevõtluses ELile konkurentsieelise loomise ja innovatsiooni toetamise küsimuses. See pole sugugi ümberlükkamatu positsiooni, aga Samost ei tegelenud sellega väitluses kaugeltki piisava põhjalikkusega. Samuti jäi Padar peale kohustuslikkust kui ELis toimivat, muutuse mootoriks olevat mehhanismi puudutavas alateemas ning lõppsõnas tõi sellele juurde ka hea näite Rootsist.

Debatt valmis Postimehe, Eesti Väitlusseltsi ja Euroopa Komisjoni Eesti esinduse koostöös.

Tagasi üles