8 küsimust kandidaadile: Darja Vorontsova

Darja Vorontsova Foto: Erakogu

Postimees küsis Euroopa Parlamenti kandideerijatelt kaheksa küsimust Euroopa Liidu tuleviku ja prioriteetide kohta. Roheliste erakonna kolmas number Darja Vorontsova leiab, et hetkel on maksusüsteemid sellised, et soosivad nii kõige vaesemate kui kõige rikkamate migratsiooni. "Ei ole sugugi  hea, kui rikkad inimesed seoses liig suure maksustamisega peavad  vahetama oma residentsusriiki. Samuti pole hea, kui sotsiaalse ja materiaalse turvatunde puudumise tõttu sõidavad inimesed näiteks Eestist ära.  Majanduse elavdamiseks oleks ka hea, kui tööjõu maksustamine oleks mõistlikes piirides. Eestis on see hetkel minu meelest  liiga kõrge. "

1. Millist tulevikuteed Euroopale eelistad? Vaata siia: http://www.postimees.ee/2717816/raagi-kaasa-millist-tulevikuteed-euroopale-eelistad-sina

     Esimene tee: tagasi põhialuste juurde (mineviku eksimuste parandamine)
     Teine tee: mineviku saavutuste kinnistamine (kui see pole katki, ära paranda)
     Kolmas tee: julge sammumine tulevikku (teha rohkem ja teha paremini)
     Neljas tee: hüpe tulevikku (ainus lahendus on majanduslik ja poliitiline liit)
     Viies tee: «rohkem/vähem Euroopat» loogika muutmine (põhimõtteline mõttelaadi vahetus)

Valige variant neist või pakkuge välja oma variant ning põhjendage, miks toetate antud varianti.

Kolmas tee: teha rohkem, teha paremini. Alati võiks midagi teha, mitte öelda et poole mitte midagi võimalik teha ja alati on võimalik meie keskond paremaks teha ja nii nagu minu isa, kes oli Nõukogude Liidu Gorbachevi ajal keskkonnaminister ja ühtlasi ka ainus parteitu minister, ütles et ökoloogilised probleemid ei piirdu ühe riigiga, ehk neid on vaja vähemal kontinendi mõistes ja kõigile koos lähendada.

2. Kas Euroopa Liit peaks tegelema kaitsevaldkonnaga (või peaks jätma selle ainullt NATO-le), mille eesmärgiks oleks ELi liikmesriikide kaitsmine välisohu eest ning rahu tagamine maailmas? Põhjendage, miks.

Hea, et oleme NATOs -  ja loodan, et sellest piisab. Võimalik, et Euroopa vajab kiiret ja ajutist sekkumist vajavateks rahutagamisoperatsioonideks volitatud ja treenitud jõudu. Eelkõige selleks, et hoida kiire tegutsemisega ära vägivaldsete konfliktide laienemine tõeliseks sõjaks. Propagandistliku infosõja puhul on hea omada väga kvaliteetset, euroopalike väärtusi kajastavat antipropaganda TV-kanalit, mis räägib nii otseses kui kaudses mõttes keeles, mida selle vaatajad kõige paremini mõistavad. Ja selline kanal peaks olema huvitav ja proffesionaalne.

3. Kas Euroopa Liit peaks muutuma ühisruumiks - looma ühised maksud, ühtlustama maksusid?

Ühisruumi osas peavad teatud arengud toimuma. Mõned miinimumid (n. minimaalpalk) oleks hea ühtlustada või vähemalt sinnapoole liikuda. Samuti pole liiga kõrged maksud Euroopa riikide majandustele tervislikud. Hetkel on maksusüsteemid sellised, et soosivad nii kõige vaesemate kui kõige rikkamate migratsiooni. Ei ole sugugi  hea, kui rikkad inimesed seoses liig suure maksustamisega peavad  vahetama oma residentsusriiki. Samuti pole hea, kui sotsiaalse ja materiaalse turvatunde puudumise tõttu sõidavad inimesed näiteks Eestist ära.  Majanduse elavdamiseks oleks ka hea, kui tööjõu maksustamine oleks mõistlikes piirides. Eestis on see hetkel minu meelest  liiga kõrge. Pooldan ka seda, et esmatarbekaupade käibemaks oleks ühtlaselt madal kõigis EL riikides, 5-7% piires.

4. Kas Euroopa Liit peaks muutma oma eelarve struktuuri– näiteks mingeid kulusid vähendama ja teisi suurendama? Kas praegused kulutused on piisavad?

Kindlasti  peab teadus, haridus, meditsiin ja kunst olema Euroopas palju  paremini ja stabiilsemalt finantseeritud. Peab olema reegel, et üldine finantseerimispoliitika stimuleeriks tegemist, mitte passivsust, näilist aktiivsust, projektikirjutamist-paberimäärimist ja bürokraatiat. Eriti aktiivselt peab aga finantseerima taastuvenergia tootmist ja energiasäästu,  uute tehnoloogiate arendamist ning rakendamist nendes valdkondades, sest see “toodab” Euroopa energeetilist iseseisvust ja julgeolekut. Raha peaks andma selleks, et midagi konkreetset ära teha.

5. Millistes valdkondades näete Euroopa rolli suurendamise vajadust ning millistes võiks see väiksem olla?

Euroopa Liidus peab vähendama  bürokraatiat. Tegeleda vähem pisiasjade reguleerimisega ja  tegutseda rohkem koos. ELis tuleb tegeleda ühtsema ning kooskõlastatuma välis- ja kaitsepoliitikaga, sealhulgas keskkonnakaitse ja tervisekaitse poliitikaga, mis arvestab regionaalseid erinevusi, kuid meeles pidades, et saaste ei tunne riigipiire ning kahjustab EL kodanike tervist - seda ELi kõige suuremat vara - igal pool. EL peaks rohkem koostööd tegema suitsetamisvastases töös, tubakaaktsiiside jmt reeglite kehtestamisel. Tänasel päeval  peab ennast kaitsma ka infokanalite kaudu ning vaatama, et EL kodanikud ei langeks välispropaganda ohvriks.

6. Kuidas peaks Euroopa Liit Venemaa suhtes käituma Krimmi kriisi kontekstis?

Venema käitub hetkel  väga agressivselt ja peab infosõda. Vene ajakirjanikud on väga professionaalsed ja mitte kõik neist pole nõus tegema koostööd hetkel võimul olevate jõududega. Euroopa Liidu kodanike kaitsmiseks agressiivse propaganda eest võiks teha tugeva meediakanali, kutsuda sinna tööle Venemaal opositsioonis olevad ajakirjanikud ja näidata seda igal pool Euroopa Liidus Venemaa kanalite asemel.

Venemaa otsib omale vaenlasi - hetkel on see Ukraina, mõned aastad tagasi oli Gruusia. Vaenlaseks  võivad nad kuulutada iga riigi ja iga inimese. Selleks on vaja valmis olla.

7. Kas hõõglampide keelustamine ja tolmuimejate võimsuspiirangud on teemad, millega Euroopa Liit peaks tegelema? Põhjendage oma seisukohta.

Ma ei arva, et kõiki pisiasju on reeglina vaja reguleerida, kuigi mõnikord toimib selline reguleerimine kui aken innovatsioonide jaoks. Mainitud valdkondades on olemas või tulemas olulisi tehnilisi uuendusi, mis aitavad kaasa energiatarbe vähenemisele ning need seadmed on pea igapäevases kasutuses praktiliselt igas majapidamises. Mis tähendab, et energiakulud võivad olla väga suured ja osalt asjatud. Mõnikord on nii, et suurte ja tihtilugu Euroopast väljaspool olevate  tootjate puhul ei aita veenmine, et inimestel on vaja energiasäästuks reaalseid lahendusi - tehased on püsti pandud ja lihtsam on toota vana tehnoloogiaga asju ning need massiivse reklaami abil maha müüa. Sellisel juhul tuleb rakendada seadusi. 

8. Millises valdkonnas näeksid end tegutsemas Brüsselis? Mis komisjonis, mis valdkondades?

Euroopa Parlamendis eelistan tegutseda keskkonna, rahvusvaheliste suhete ja sotsiaalvaldkonnas.