8 küsimust kandidaadile: Õie-Mari Aasmäe
«Eestile ei ole maksude ühtlustamine kasulik»

Õie-Mari Aasmäe

FOTO: Erakogu

Postimees küsib Euroopa Parlamenti kandideerijatelt kaheksa küsimust Euroopa Liidu tuleviku ja prioriteetide kohta. Eesti Iseseisvuspartei seitsmes number Õie-Mari Aasmäe leiab, et Eestile ei ole maksude ühtlustamine kasulik. «Tõenäoliselt võib seda teemat uuesti vaadelda 10-15 aasta pärast.»

1.     Millist tulevikuteed Euroopale eelistad? Vaata siia: http://www.postimees.ee/2717816/raagi-kaasa-millist-tulevikuteed-euroopale-eelistad-sina

Esimene tee: tagasi põhialuste juurde (mineviku eksimuste parandamine)

Teine tee: mineviku saavutuste kinnistamine (kui see pole katki, ära paranda)

Kolmas tee: julge sammumine tulevikku (teha rohkem ja teha paremini)

Neljas tee: hüpe tulevikku (ainus lahendus on majanduslik ja poliitiline liit)

Viies tee: «rohkem/vähem Euroopat» loogika muutmine (põhimõtteline mõttelaadi vahetus)

Valige variant neist või pakkuge välja oma variant ning põhjendage, miks toetate antud varianti.

Ma eelistaksin Euroopale teise ja kolmanda tee ühisteed. Kindlasti ei tasu hakata parandama asju, mis ei ole katki ja Euroopa Liidus on palju hästi, seda ei tuleks hakata rikkuma. Selle juurde julge samm tulevikku, teha juba olemasolevates valdkondades rohkem ja paremini, on alati võimalik nii, et olemasolevat ei riku.

2.     Kas Euroopa Liit peaks tegelema kaitsevaldkonnaga (või peaks jätma selle ainullt NATOle), mille eesmärgiks oleks ELi liikmesriikide kaitsmine välisohu eest ning rahu tagamine maailmas? Põhjendage miks.

Tavaliselt sellises olukorras on ühele organisatsioonile panustamine ebamõistlik. Aga lähtudes sellest, et liikmesriigid on mingil viisil kattuvad ELis ja NATOs. Siis ma leian, et kaitsevaldkond tuleks jätta NATOle. Peamiselt kahel põhjusel. Esiteks ei ole Eestil nii piisavalt ressursse, et oma kaitsevaldkonnas tegeleda kahe organisatsiooni poolt antud ülesannetega ja teiseks, pole ka ELis aega luua ja tegeleda lisaülesannetega. Ma usun, et hetkel on terve hunniku muid valdkondi, millele EL peaks ennast pühendama ja jätma kaitsevaldkonna organisatsioonile, millel on aastakümnete pikkune kogemus ja kes on tõestanud, et meid hätta ei jäeta.

3.     Kas Euroopa Liit peaks muutuma ühisruumiks- looma ühised maksud, ühtlustama maksusid?

Siin tuleb lähtuda kahest vaatenurgast, esiteks millised maksud ja teiseks lähtuvalt kellest need ühtlustatakse. Tõenäoliselt hetkel ei ole mõtet keskenduda sellele, et millised maksud. Peamine probleem on siin kellest lähtuvalt need ühtlustatakse. Kuna ma olen veendunud, et peamine osa Euroopast, kes maksavad meist kõrgemaid makse, ei ole nõus neid alandama, sest nende riigi sissetulekud kahaneksid, siis Eestile hetkel vähemasti, kui me kuulume ikkagi majanduslikult nõrgemate riikide hulka, ei ole maksude ühtlustamine kasulik. Tõenäoliselt võib seda teemat uuesti vaadelda 10-15 aasta pärast.

4.     Kas Euroopa Liit peaks muutma oma eelarve struktuuri- näiteks mingeid kulusid vähendama ja teisi suurendama? Kas praegused kulutused on piisavad

Viimastel aastatel on EL eelarve liikunud õiges suunas. On hakatud panustama rohkem tööhõivele ja muudele sotsiaalsetele probleemidele. Samuti tuleb kindlasti jätkata põllumajanduse toetamist. Kulutuse piisavuse kohta hetkel on keeruline vastata, selleks oleks vaja aasta aega Euroopa Parlamendis sellesse täpsemalt süveneda. Probleemseid valdkondi on, millele panustatakse ka raha aga võib juhtuda, et muutuseid ei tule sellepärast, et raha kulutatakse valedele asjadele. Näiteks integratsiooni probleeme ei lahenda ülelinnaliste plakatitega.

5.     Millistes valdkondades näete Euroopa rolli suurendamise vajadust ning millistes võiks see väiksem olla?

Väiksem võiks olla kindlasti sellistes pisiasjades nagu tolmuimeja töövõimsus, koolikokkade kvalifikatsioon, rahvusköökide iseärasused jne. Eesti kontekstis oleks see kindlasti oluline, et oma külast pärit tädi võib teha koolis süüa kõrval põllult saadavatest toorainetest. Paljud sellised konkreetsed küsimused puudutavad siseriiklike harjumusi ja kultuuripärandit ning neid väga riivavate küsimustega ei peaks EL tegutsema. Siia võiks näitena tuua hiljutise banaani kõverust puudutava direktiivi, millega ilmselgelt EL tegelema ei peaks.

6.     Kuidas peaks Euroopa Liit Venemaa käituma Krimmis kriisi kontekstis?

Venemaa tuleks eemaldada kogu rahvusvahelisest suhtlusest, mis iganes teemal, on see mõni rahvusvaheline konverents või Eurovisiooni lauluvõistlus ja ELi survel oleks see võimalik. See on ka inimsuhetes nii, kui oled jama kokku keeranud aga sinuga veel suheldakse, siis ei teki lõplikult arusaama, et miskit läks valesti. Sama on hetkel Venemaaga, tundub, et nad arvavad, et kui nad piisavalt venitavad, siis olukord rahuneb maha ja kõik lepivad Krimmi üle võtmisega. Sellega ei tohi leppida, mitte mingitel tingimustel. Peamised märksõnad selle juures on rohkem sanktsioone, vastutavate inimeste sisenemise keelud ja kõige selle taustal peaks EL üheskoos hakkama otsima kiiresti Venemaast sõltumatuid energiaallikaid, mis on tegelikult olemas aga tõenäoliselt mugavus ja ressursi vajadus on olnud siiani takistused.

7.     Kas hõõglampide keelustamine ja tolmuimejate võimsuspiirangud on teemad, millega Euroopa Liit peaks tegelema? Põhjendage oma seisukohta.

Mul on siiani natuke raske aru saada, et kuidas need kaks on osutunud probleemiks ELile. Ma saan aru, et need  võivad olla olulised paarile Euroopas tegutsevale suurtootjale, kes soovivad oma konkurentsi turul vähendada. Seega ma arvan, et EL ei peaks tegutsema pisiasjadega või konkreetsete toodetega, laskma seda turul pigem ise reguleerida. Mõistan seda kui mõne konkreetse aine kasutamine toodetes ära keelatakse, sest nad on kahjulikud aga antud hetkel ei lähe need kaks näidet sellesse valdkonda, sest hõõglambid on tegelikult keskkonnale kasulikumad ja ausalt, mida võimsam tolmuimeja, seda kiiremini saab ju kodu korda ning seda vähem sa elektrit tarbid.

8.     Millises valdkonnas näeksid end tegutsemas Brüsselis- mis komisjonis, mis valdkondades?

Brüsselis näeksin endast tegutsemas transpordi ja noorte tööhõive valdkonnas.

Tagasi üles