Kohtumine Tunne Kelamiga küttis kirgi

Anneli Ammas
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Osa kuulajaid jääb kohtumise lõpul Kelamiga vestlema ning nägemiseni jätma.
«Europarlamendi saadik peab teadma, mis riigis toimub!» põrutab äge mees.
Saal kuulab vaikselt. Kuni tuleb küsimuste-vastuste voor.
Osa kuulajaid jääb kohtumise lõpul Kelamiga vestlema ning nägemiseni jätma. «Europarlamendi saadik peab teadma, mis riigis toimub!» põrutab äge mees. Saal kuulab vaikselt. Kuni tuleb küsimuste-vastuste voor. Foto: Jaanus Lensment

Lilleõites armsas Kesk-Eesti väikelinnas Türil lahvatasid kolmapäeva pärastlõunal kired, kui veerandsada eakat türilast kohtus Tunne Kelamiga, Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) esinumbriga eurovalimistel.

Kohv ja imehea kohalik kringel põske pistetud, kuulavad üheksa meest ja 17 naist kümneaastase europarlamendi-staažiga Kelami loengut 751 liikmega suurparlamendist.

Saal kuulab vaikselt, isegi kohvitassid ei kolksata alustassi vastu. Kuni tuleb küsimuste-vastuste voor.

«Mida Indrek Tarand teinud on?» küsib vaiksehäälne naine tagareast alustuseks.

«Seda peab tema vastama,» pareerib Kelam.

«Te näete ju ka!»

«Raske on näha, sest oleme nii killustunud komisjonide vahel.»

Kelam on veidi kimbatuses, ei taha kiita ega viisaka inimesena laita. Ütleb lõpuks, et on teadmata, kas sõltumatu saadik suudab Eestit esindada.

Meeste lauast tõuseb üks: «Paar päeva tagasi ütles Ahto Lobjakas, et Euroopa Parlament on kõige tühisem ja nõrgem lüli kõigist ELi võimuorganeist. Kas olete nõus?»

«Kui see täpselt nii oli öeldud, siis see on küll mööda. Minu kogemuse järgi on Euroopa Parlament dünaamilisim ja edumeelseim jõud küsimustes, mis meid huvitavad. Võib öelda, et Euroopa Parlament on maailma südametunnistus.»

Esimeses lauas püüab proua juttu hoida Euroopa teemal ja uurib vajaduse kohta Euroopa Liidu alusdokumente muuta. Kelam vastab pikalt ja jõuab energiahindadeni, mis Euroopas muudkui tõusevad, aga USAs langevad.

Tagalauast tõuseb järgmine mees: «Võin vastata, miks energiahinnad on kasvanud. Sest ei ole õigeid mehi.»

«Millised mehed?» ei saa Kelam kohe aru.

«Eesti Energia ja Sandor Liive on seal! Ja kuidas läheb suhkrutrahviga? Kas on tagasi makstud või ei ole? Midagi ei tea. 64 saadikut trügivad europarlamenti, aga sellest pole juttugi!»

«See on valitsuse asi,» püüab Kelam vahele susata.

Mees saab ainult hagu juurde ja hääl tõuseb: «Miks Eesti ja Siim Kallas midagi ei nõua?»

«Ütleksin, et ega nõudmistest ja karjumisest ole kasu,» püüab Kelam veidi tõredal toonil vastu öelda. Läheb jutustavale toonile üle ja võrdleb Euroopa Liitu suure laevaga, mida keeruline keerata.

Aga mehel on palju hingel: «Saaremaa puisniidud, see, kuidas välismaa pankurid Eestist raha välja viivad, kuidas saadikud saavad kõva palka ja siis Euroopa Liidu ees poevad, mis demokraatia see on!»

Kelamis lööb välja ERSP-lase vaim: «Või saadame siis Euroopa Liidu laiali ja palume, et Putin meid vastu võtaks.»

Mees tulistab hinge pealt edasi. Osa rahumeelseid prouasid lausa ohkab.

Kelam selgitab rahaasja – et Eesti tõesti saab Euroopast mitu korda rohkem raha, kui maksab. «Mille eest see maja siin ehitatud on, mille eest need teed?» viitab saadik uhkele kultuurikeskusele ja Türi teedele.

See valab õli tulle: «Riigikogulased saavad 3000 pensioni, tavaline inimene töötab 40–50 aastat ja peab 300 euroga hakkama saama!»

«Kullakesed, see ei ole Euroopa asi,» rahustab üks proua.

«Olen Siberis käinud ja saan 444 eurot pensioni. 24,15 eurot pandi juurde ja 24 võetakse tulumaksu. Mis kasu see on?»

«See on tõsine asi, olen täiesti nõus, et see on ebaõiglane, mille meie valitsus peab lahendama,» tunneb Kelam naise murele kaasa.

Mõni soovitab käremeelsematel riigikogu lahtiste uste päevale minna, teised pakuvad, et riigikogu liikmed tuleb Türile aru andma kutsuda.

«Europarlamendi saadik peab teadma, mis vabariigis toimub!» põrutab äge mees uuesti.

«Odessa sündmused – kes on süüdi?» toob järgmine tagumiste laudade proua valusa teema saali.

«Seda oskab öelda Ukraina valitsus. Esimene mõte on, kelle huvides on kokkupõrgete provotseerimine? Venemaa huvides on nurjata 25. maiks planeeritud Ukraina presidendi valimised,» räägib Kelam.

«Miks süüdistada alati Venemaad? Võib-olla pole Venemaa süüdi?» ütleb tagumise laua proua välja südamel pakitseva kahtluse.

«Miks ei ole süüdi!» vaidleb mitu häält vastu.

«Alati, kui kusagil midagi juhtub, on Venemaa süüdi,» kaitseb proua naaberriiki.

Kelami rahulik meel on kui pühitud: «Aga kes siis tungib Ukrainale kallale ja on Ukrainat tükeldanud? Kes liitis Krimmi Venemaaga? Sama hästi võime öelda, et Eesti on ka olnud Venemaa osa. Teeme rahvahääletuse ja liitume Venemaaga! Siis ei ole vaja süüdistada parlamendiliikmeid, et nad on nii- ja niisugused. Venemaal on kord majas ja parlamendiliikmed täidavad täpselt, mida Putin ütleb!»

«Aga miks piirilepingut rahva käest ei küsitud? Misjaoks kaks inimest seda otsustavad? See ei ole demokraatia!» ei anna äge härra alla.

«Oeh, inimesed ei saa üldse aru, lõpetame ära,» ohkavad mõned prouad ja kuulajad teevad nõusoleku märgiks viisaka aplausi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles