Postimees küsis Euroopa Parlamenti kandideerijatelt kaheksa küsimust Euroopa Liidu tuleviku ja prioriteetide kohta. IRLi kaheksas number Liisa Pakosta leiab, et Euroopa Liidu roll peaks suurenema kõiges, mis tugevdab ühisturgu. «Pean silmas nii õiguskeskkonda kui turu toimimiseks vajalikke ühendusi. Energialiit on järgmise viie aasta kolme olulisema teema hulgas.»
1. Millist tulevikuteed Euroopale eelistad? Vaata siia: http://www.postimees.ee/2717816/raagi-kaasa-millist-tulevikuteed-euroopale-eelistad-sina
Esimene tee:tagasi põhialuste juurde (mineviku eksimuste parandamine)
Teine tee:mineviku saavutuste kinnistamine (kui see pole katki, ära paranda)
Kolmas tee: julge sammumine tulevikku (teha rohkem ja teha paremini)
Neljas tee: hüpe tulevikku (ainus lahendus on majanduslik ja poliitiline liit)
Viies tee: «rohkem/vähem Euroopat» loogika muutmine (põhimõtteline mõttelaadi vahetus)
Valige variant neist või pakkuge välja oma variant ning põhjendage, miks toetate antud varianti.
Igas valikus on midagi head, muidu poleks need sõelale jäänud, ja igal puudusi, muidu poleks teisi valikuid pakkuma hakatudki. Hea alusmaterjal arukateks aruteludeks, sest üheskoos väideldes sõelutakse parim välja. Õlg-õla kõrval seismine on suurem jõud kui üksi sebimine, ja selline hea õlg-õla tunne saab tulla ainult ühistest väärtustest. Sestap usun väärtuspõhist Euroopat, sest ainult nii on väiksed ja suured ühevõimsad. Toetan vanemate põlvede heade mõtete ja töötavate lahenduste hoidmist (esimene tee) koos julgemate sammudega tulevikku (kolmas tee). Näiteks tuleb töökus, ausus ja julgeolek uuesti ausse tõsta ja tööhõives, majanduses ning piirikaitses teha pikki samme edasi.
2. Kas Euroopa Liit peaks tegelema kaitsevaldkonnaga (või peaks jätma selle ainullt NATOle), mille eesmärgiks oleks ELi liikmesriikide kaitsmine välisohu eest ning rahu tagamine maailmas? Põhjendage miks.
Usalda teisi, aga ole eelkõige iseendas kindel. Eesti ise kui Euroopa Liidu liikmesriik ja kui NATO liikmesriik peab loomulikult hoidma, aga tänases olukorras ka suurendama oma kaitsekulutusi.
Iseseisva Eesti riigi hoidmine nõuab vaenlasi heidutavat kaitsevõimet. Ja nüüd jõuame kohe väga olulise asjani – tänapäeval on kaitsevõime nii püssitorudes kui arvutites kui ka inimeste emotsioonides ja hoiakutes. Nagu näeme Gruusia ja Ukraina annekteerimistest ja Eesti-vastasest propagandasõjast, kasutab Venemaa täiesti uusi relvastuse liike – kodakondsuse jagamisi, keelebarjääride ehitamist, massilist valeinfo levitamist, erariides eriväelasi, kes tegelevad provokatsioonidest otsese kodusõja-laadse lahingtegevuseni välja. Meie idanaaber on Euroopa suunal sõjategevust alustanud ning loomulikult peab Euroopa Liit selles olukorras tugevdama oma kaitsevõimet. Teiseks seisab Euroopa Liit juba praegu silmitsi nii ülemaailmsete ohtudega (tuuma- ja keemiarelvad, kosmosesõjad) kui ka sisemiste ohuallikatega (neonatslikud liikumised, põgenikevood, provokatsioonid, märatsevad noortejõugud), ka need on kõik piireületavad teemad. Pealegi on julgeolek ja inimelude hoidmine kõige peamine inimõiguste teema. Hiljuti okupatsioonist vabanenud Euroopa Liidu liikmesriigid suhtuvad praegu kujunenud olukorda tõsisemalt, aga ka ligi 70 aastat rahu nautinud liikmeriikide eest on roosad prillid ära kukkunud.
3. Kas Euroopa Liit peaks muutuma ühisruumiks- looma ühised maksud, ühtlustama maksusid?
Isegi Eesti-siseselt on kohalikul omavalitsusel õigus kehtestada eri määradega erinevaid makse, mis siis veel Euroopa Liidust rääkida. Maksude osas oleks väiksel avatud majandusega Eestil ühtlustamisest rohkem kaotada kui võita. Küll aga tuleks Euroopas hoida virgena arutelud üldise maksude lihtsustamise osas ning vähendada eranditest kubisevate direktiivide osa, mis maksumaailmas eelistavad bürokraatlikkust sisukusele ja lihtsusele. Näitena võib tuua pöördkäibemaksu – Euroliit on loetlenud majandusharud, kus seda võib kasutada – ainult et kaasaegne majandus märksa elavam ja mitmepalgelisem kui mingid vanad «tegevusalade loetelud». Maksukontrolle puudutavad regulatsioonid on aga Eesti jaoks ebamugavalt ja täiesti mõttetult paberasjaajamise kesksed.
4. Kas Euroopa Liit peaks muutma oma eelarve struktuuri- näiteks mingeid kulusid vähendama ja teisi suurendama? Kas praegused kulutused on piisavad?
Jah, eelarve struktuuri tuleks muuta. Rohkem tulevikuinvesteeringutele, sealhulgas haridusele ja turumoonutused tuleb lõpetada. Massiivsetest turumoonutustest tarbija ei võida. Näiteks Lõuna-Euroopa kuumad-kuivad kohad saavad suuri põllumajandustoetusi, nende eest pumbatakse vett tomatitesse, et siis sõidutada need tomatid tuhandete kilomeetrite kaugusele meie juurde, kus vihma sajab täitsa tasuta taevast alla, ent toetused ebaõiglaselt väiksemad. Ja nii pole Eestis enam eriti mõtet tomatit kasvatada, sest Hispaaniast tuleb pealemakstud ja tuhanded kilomeetrid loksunud tomat turumoonutuse tõttu odavamalt kohale.
Euroopa peab toimetama ka kokkuhoidlikumalt. Euroopa Liidu seniste kärpekavade efekti me Eestis eriti ei tunne, sest Eesti saavutas oma ministrite ja diplomaatilise esinduse abil uueks eelarveperspektiiviks väga head tulemused.
Kolmas murekoht Euroopa Liidu eelarves on omavahel vastuolus olevad poliitikad, kus kord Piibeleht all, siis Westmann peal ja siis vastupidi, aga raha muudkui põleb. Näiteks sai ka Eesti osa katlamajadele puidu kui taastuva biokütuse kasutamiseks mõeldud toetustest alles neil aastatel, nüüd on juba meie laua peal direktiivi eelnõu, mis tahab sellised katlamajad kui väidetavad õhutahmajad kaotada või vähemalt kõrgelt maksustada. Euroopa Liidu kliimapoliitika (kasutage taastuvaid biokütuseid!), Euroopa Liidu õhupoliitika (hoidkem õhk tahmaosakestest puhtana!) ja Euroopa Liidu energiapoliitika (iseseisev ja jätkusuutlik energiatootmine) on näiteks kõik omavaheliste vastuoludega, ja need vastuolud lähevad kalliks maksma.
5. Millistes valdkondades näete Euroopa rolli suurendamise vajadust ning millistes võiks see väiksem olla?
EL roll peaks suurenema kõiges, mis tugevdab ühisturgu. Pean silmas nii õiguskeskkonda kui turu toimimiseks vajalikke ühendusi. Energialiit on järgmise viie aasta kolme olulisema teema hulgas. Naabruspoliitika peab muutuma tugevamaks. Väiksem võiks EL roll olla asjades, mida riigi või koguni omavalitsuse tasandil tehakse paremini. Olen kindel, et pärast 25. mai valimisi hakkame kuulma hulgast väikestest igapäevaelu asjadest a la kunagi kurgi kõveruse küsimus, mille kohta kõik avastavad, et oleks tulnud üldse reguleerimata jätta.
6. Kuidas peaks Euroopa Liit Venemaa käituma Krimmis kriisi kontekstis?
Tugeva välispoliitika peamised iseloomustavad jooned on väärtuspõhisus ja järjepidevus. Meile ei pruugi EL seni tehtud sammud piisavad tunduda. Välispoliitika seisukohalt on siiski ülimalt oluline, et EL jätkaks juba alustatuga nagu Krimmi mittetunnustamispoliitika väljatöötamine ja elluviimine, Vene ja Ukraina kodanike ja ka juriidiliste isikutele piiravate meetmete kehtestamine, järgmiste sanktsioonide läbimõtlemine. Ja, ülimalt olulisena, vähendada otsustavalt EL energiasõltuvust Venemaa naftast ja gaasist.
7. Kas hõõglampide keelustamine ja tolmuimejate võimsuspiirangud on teemad, millega Euroopa Liit peaks tegelema? Põhjendage oma seisukohta.
Ei peaks. Pisiasjadega sebimise asemel tuleb keskenduda suurtele tulevikuasjadele, nagu oluliselt parem ettevõtluskekskkond vähema bürokraatiaga, oluliselt suurem tugi lastele, noortele, haridusele, teadusele, et inimeste sissetulekud ja elustandard tõuseks. Tolmuimeja asemele peaks leiutama palju mugavama seadme, mitte tegelema olemasolevate kobakate imemisvõimsusega. Uute innovatiivsete lahendustega saab tolmu ära, kõigil kergem ja energit kulub ka lõpuks vähem. Praegustes pisiasjades on palju populismi. Vt ka küsimus nr 4 vastust.
8. Millises valdkonnas näeksid end tegutsemas Brüsselis- mis komisjonis, mis valdkondades?
Enamus Eesti rahalisest kasust tuleb ühtekuuluvuspoliitika vahenditest. Seega tundub parlamendi regionaalpoliitika komitee kõige loogilisema valikuna. Edasi vaataksin, kus tegeldakse teemadega, milles on ühenduse pädevust – nimelt seal, mitte aga näiliselt glamuursetes komisjonides nagu välis- või põhiseadus, saab Euroopa asju tegelikult mõjutada. Kaubanduskomisjon võiks olla minusuguse välispoliitikahuvilise töömaa, sest selle komisjoni töö tulemused mõjutavad Eesti inimeste elujärge väga otseselt.